Kuidas ettevõtteid edukalt saneerida?

Millised on praktikas olnud need meetodid ja lähenemine, mis on aidanud kaasa eduka saneerimise läbiviimisel, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Annika Jaanson.

Kõige olulisem saneerimise puhul on see, et ettevõte teeks otsuse saneerimise kasuks õigel ajal. Õige aeg saneerimismenetluse algatamiseks on siis, kui ettevõttel tekib raskusi igakuiste kohustuste täitmisel ning on näha, et rakendatava ärimudeli juures olukord ilmselt ei parane. Sellises olukorras võimaldab saneerimismenetlus panna tekkinud võlgade tasumise hetkeks ootele, astuda sammu tagasi ja mõelda, kuidas saaks paremini.

Mida varem raskuste tekkimisel saneerimise kasuks otsustakse, seda suurem on tõenäosus, et ettevõtet õnnestub ka tegelikkuses päästa. Esiteks, on varajase ja kiirema reageerimise korral tõenäolisem, et ettevõte ei kaota võlausaldajate usaldust, sest ettevõte on oma kohustusi võlausaldajate ees rikkunud üksnes lühikest aega. Teiseks, mida väiksemad on võlgnevused, seda vähem tuleb neid eelduslikult saneerimise käigus ümber kujundada, mistõttu on võimalus võlausaldajate poolehoiu saamiseks oluliselt suurem.

Selleks, et saneerimine oleks edukas, tuleb näidata, et ettevõttel on läbimõeldud ja teostatav plaan, mille rakendamisel saab edaspidi paremini. Kui saneerimine näeb ette võlausaldajate nõuete ümberkujundamist, siis tuleb näidata, et see on selle plaani ellu viimiseks hädavajalik ja et ettevõte on nõudeid ümber kujundanud nii väheses ulatuses, kui võimalik. Lisaks tuleb kasuks ka omanike toetus – kui saneerimise osana plaanivad omanikud teha ettevõttesse täiendavaid investeeringuid, konverteerida ümber kohustusi vms, siis tekitab ka see võlausaldajates suuremat usku saneerimise õnnestumisse. Seega on oluline, et saneerimiskava annaks võlausaldajale kindlust, et ettevõtte saneerimine on tõepoolest parim valik, mitte üksnes meede võlausaldaja nõude õiguspäraseks vähendamiseks.

Viimased kümme aastat on näidanud, et ettevõtete edukas saneerimine kehtiva saneerimisseaduse alusel on võimalik, kui teha seda õigeaegselt ja koostöös võlausaldajatega. Vaatamata sellele tundub paraku usk saneerimisse ja selle võimalikkusesse olevat väike.

Ühest küljest on see tingitud sellest, et paljud ettevõtted on saneerimist kuritarvitanud ja algatanud menetlusi eesmärkidel, mida seadus tegelikkuses ei toeta. Teisest küljest on olnud ka palju juhtumeid, kus kohtud ei ole saneerimisasju suutnud vajaliku kiirusega lahendada ja kava kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustamine on võtnud lubamatult kaua aega, tekitades ebakindlust ja võimaldades võlausaldajate huvisid rikkuda.

Vaatamata eelnevale õnnestub loodetavasti tänu juba tekkinud praktilistele (ja positiivsetele) kogemustele ka edaspidi ettevõtteid edukalt saneerida.