Olukorras, kus riigi põhiliste infosüsteemide, teaduse ja hariduse jaoks ei leita piisavalt rahastust, võiks rahvaküsitlejate palgaraha ja kütusekulu suunata sinna, kus loodav kasu on ka praktiliselt mõõdetav, mitte teoreetiline, kirjutab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Andre Krull.
Andre Krull.Foto: Raul Mee
Aastal 2011. püstitas Eesti maailmarekordi selles, et tervelt kaks kolmandikku rahvastikust loendas ennast rahvastikuloenduse käigus ise ära. Ikkagi digirahvas. Digiriigis ongi once-only-põhimõtte (inimesed ega ettevõtjad ei peaks riigiasutusele sama infot üle ühe korra esitama) järgi igasugune bürokraatlik halduskoormus kurjast. Seda kummalisem on jälgida kõrvalt teadlaste ja statistikaametnike arutelu 2021. aastal toimuva rahvaloenduse üle. Arutelul on hinnalipik, millel kirjas 10 miljonit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.