• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
Olukorras, kus riigi põhiliste infosüsteemide, teaduse ja hariduse jaoks ei leita piisavalt rahastust, võiks rahvaküsitlejate palgaraha ja kütusekulu suunata sinna, kus loodav kasu on ka praktiliselt mõõdetav, mitte teoreetiline, kirjutab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Andre Krull.
Andre Krull.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.26, 11:00
Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leiutistest?
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele