Kümne aasta taguse kriisi järel karistati Portugali Saksa mõõdu järgi rangete kasinusmeetmetega, kuid hiljuti võimule saanud sotsid on kursimuutusega riigi majandusliku õitsengu teele viinud, kirjutab Islandi endine majandus- ja välisminister, Islandi sotsiaaldemokraatliku partei juht 1984–1996 Jón Baldvin Hannibalsson Äripäeva essees.

- Jón Baldvin Hannibalsson.
- Foto: Ragnar Axelsson
Pimeduses, mis laskus suure osa Euroopa Liidu kohale pärast viimast kriisi, on hakanud paistma valgus. Kuigi Kreeka on endiselt ühe jalaga hauas ja Itaalia sügavas pasas, sipeldes võlgades, on mõned teised eurotsooni riigid kosuma hakanud. Poola ja Baltimaad rühivad ülespoole (Eesti, nagu ikka, juhtpositsioonil). Nii nagu enne, on jätkuvalt probleemiks noorte väljaränne. Iirimaa on toibunud, ehkki ägab veel ränga võlakoorma all. Kuid kõige eradam valgus paistab Portugalist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja teised Balti riigid saavutasid iseseisvuse mitte tänu, vaid vaatamata lääneriikide tollasele poliitikale, mille vigade tulemust näeme tänapäeval Ukraina katastroofis, kirjutab endine Islandi välisminister, Balti riikide iseseisvumise väljapaistev toetaja Jón Baldvin Hannibalsson.
2020 võiks olla tähelepanuväärne seeläbi, et majandusteemad tulevad tagasi poliitikute töölauale, kirjutab aasta esimeses Äripäeva essees riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SDE).
Äripäeva raadio aasta esimeses hommikuprogrammis rääkisime mitmest küljest selle üle, kas tuleb oodatud majanduslangus. Samuti kõnelesime sellest, mis saab siis, kui inimesed ebaviisakatest valitsejatest võõranduvad.
30 aastat ja 5+1 kriisi. See, et sa kasutad ühte head kriisi oma ärimudeli arendamiseks, on lihtsalt mõistlik. Samas ei taha meist ju keegi nendesse kriisidesse sattuda, kirjutab Meelis Milder Äripäeva arvamusosas ilmuvas artiklisarjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.