Eesti pangakaartidega tehakse pettusi üldiselt vähe, enim kaardipettusi toimub välismaistes e-poodides osteldes, kirjutab Eesti Panga blogis makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Airi Uiboaid.

- Oma kaardiaandmeid ei tasu võõrastesse kätesse anda.
- Foto: Julia-Maria Linna
Eesti pangakaartidega toimus 2018. aastal[1] 15 300 kaardipettust ning pettuste tagajärjel kaotati 1,5 miljonit eurot. Kaarditehinguid tehti samal ajal 374 miljonil korral ja nende koguväärtus oli 12,6 miljardit eurot. Nii nagu kogu Euroopas, kasvasid ka Eestis pangakaardipettused enam kui kaarditehingud, kuid Eesti pangakaartidega tehtud pettuste 18% aastakasv on siiski väiksem kui Euroopas keskmiselt (25%).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ärikingituste ekspert Anti Saluneem näeb ärikingituses enamat kui nipsasjakest – see on päris tööriist suhete hoidmisel. “Kui sa kingid kalamehele personaalse landi tema nimega, töötab see paremini kui ükskõik milline üldine joogipudel,” toob ta näite.