Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.

- Antropoloog Keiu Telve.
- Foto: Arno Mikkor
Äsja lõppenud Äripäeva Targa Tööstuse konverents algas tõdemusega, et Tööstus 5.0 jõuab kohale siis, kui oskame luua inimkeskse organisatsiooni. Antropoloogina oli mul hea meel kuulda, kuidas konverentsi avakõneleja Warren Knight toonitas, et meil on vaja õppida tundma, mida ettevõttes töötavad inimesed vajavad, kuidas neid aidata, kuidas toetada inimestevahelisi suhteid ja kuidas näidata kõigile muutuse väärtust. Kaks päeva konverentsil näitasid, et just need küsimused on muutuvale traditsioonilisemale tööstusele arengus nii väljakutse, aga ka võimalus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstuse digitaliseerimist tasub teha samm-sammult mitte korraga, rääkis saates „Fookuses: tark tööstus“ Saku Metalli tegevjuht Gerth Kivima.
Detsembris väljakuulutatud konkursile "Aasta tehas 2023" esitas oma kandidatuuri kokku kaheksa tööstusettevõtet, võitja selgub 16. märtsil.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.