Artikkel

    Vahemere vaatlus | IKEA ja Decathlon meie kaubandust ei päästa

    Poola suuruselt teise linna Łódźi üheks tõmbenumbriks kujunenud hiiglaslik kaubanduskeskus Manufaktura.Foto: Erakogu

    Eestlased käivad taas ostureisidel

    Eesti reisiportaalides jagatakse lisaks Poola hüppeliselt paranenud kiirteede infole aktiivselt nõu ja kogemusi, kuidas suvist autoreisi ühildada kaubareisiga. Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri pajatab, kuidas me selleni jõudsime ja mis saab edasi.

    Mäletan lapsepõlvest hästi seda elevust, kui saime teada, et mõni sõber või sugulane on minemas välismaale. Loomulikult oli oluline võimalus näha ja veidigi kogeda teistsugust elulaadi kui trööstitu ja armetu Nõukogude Liit seda 1980. aastatel pakkus, kuid kaugelt mitte ainus põhjus rõõmustamiseks.
    Mitte vähem tähtis ei olnud, et välisreis tähendas saada kvaliteetseid riideid, jalatseid, helikassette, muusikakeskusi; “kapitalistlikku põrgusse” reisides isegi banaane – nimekiri oli lõputu. Kõike seda, nagu hästi teame, okupeeritud Eestis enam kui nappis ning reise väljapoole “nõukogude sotsialistlikku paradiisi” nähti toona paljuski kui kaubareise.
    Mäletan hästi sel ajal seltskonnas levinud viktoriiniküsimust – nimeta 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast asuv linn, kus poes on kõike saada (vihjena, Paide oli loomulikult vale vastus). Nii oligi toona soov saada tagasi kaotatud vabadus kantud kõige muu ja olulisema kõrval ühtlasi ka unistusest saada samasugune elu, nagu see oli teisel pool raudset eesriiet.
    Kus kaubaküllus, toodete valik ning kvaliteet olid võrreldes Nõukogude tegelikkusega otsekui teiselt planeedilt. Kus minek kas või naaberriiki ei tähendanud alati ka poodide läbikammimist, leidmaks lastele hädavajalikud spordijalatsid või endale mugav jope. Nagu seda tollal juhtus sageli isegi Lätis käies.
    Eiffeli torni vaatama, päriselt
    Taasiseseisvumise järel kaua oodata ei tulnudki. Kiiresti täitusid otsekui imeväel kaupluste letid ja sissetulekudki paranesid sedavõrd, et see mis veel kümnend varem tundus olevat sama kättessaamatu nagu tähed taevas, oli ühtäkki osa igapäevasest normaalsusest. Reisid välismaale hakkasid aga tõepoolest tähendama ennekõike võimalust tutvuda varem üksnes tele-ekraanilt ja raamatutest tuntud Eiffeli torni ja Ateena Akropoliga.
    Koju naaseti nüüd kuulsat Pisa torni kujutavate nipsasjakeste, Colosseumi kaunistusega T-särkide ning külmkapimagnetitega. Sekka vürtsid Egiptusest, haruldasemad veinid Itaaliast ning šokolaad Belgiast. Ehk tavaliste suveniiridega. Sest kodus oli kõik vajalik olemas ja välisreis polnud enam kaubareis.
    Veel enam, tõelise taassünni tegid läbi ka meie enda kodumaised brändid ja tooted. Tean minagi mitmeid põhjamaalasi, kes usinasti külastasid meie kauplusi, et osta Baltmani ülikondi, ja põhjaameeriklasi, kellele vägagi meeldisid Montoni teksad.

    Vahemere vaatlus

    Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Äripäeva rubriigis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga. Eelmises blogipostituses tuletas ta meelde Via Baltica tähtsust.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.