• OMX Baltic−0,46268,85
  • OMX Riga−0,43928,98
  • OMX Tallinn−0,091 747,15
  • OMX Vilnius0,17994,96
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 100−0,58 163,8
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,83
  • OMX Baltic−0,46268,85
  • OMX Riga−0,43928,98
  • OMX Tallinn−0,091 747,15
  • OMX Vilnius0,17994,96
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 100−0,58 163,8
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,83
  • 20.12.23, 16:20

Mikk Vainik: järgmiseks teeme ära kosmosekoristuspäeva!

Kui oled kaelani soos nagu Eesti majandus, ei tohi pead norgu lasta – nii võib täitsa ära uppuda. Pigem tuleb pilk pöörata tähtede poole ja unistada. Mis oleks, kui järgmine eestlaste algatus ÜRO ametlikus kalendris on kosmosekoristuspäev, kirjutab Mikk Vainik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mikk Vainik.
  • Mikk Vainik.
  • Foto: Erakogu / Joosep Kään
Kui kujutled end sooja soolaukasse ujuma või talisuplust tegema, valgusmürast puutumatut tähesära nautima, siis ikka tekib tahtmine (läbi raskuste?) tähtede poole püüelda. Selle unistusega on mõned probleemid, mis kõik saab Eesti kasuks pöörata.
Kõige tähtsamana – seal üleval on lisaks tähtedele, Kuule ja unistustele ka hunnik prügi. Hinnanguliselt tiirleb Maa orbiidi lähedal enam kui 11 000 tonni kosmoseprügi. See on umbes 9 Tallinna teletorni massi jagu või terve Narva linnus. Ei tundugi väga palju?
Paraku see mass jaguneb mitmekümneks tuhandeks pisikeseks lendavaks objektiks. Sellest piisab, et lõhkuda meile infovahetust võimaldavaid satelliite, ohustada kosmosemissioone ning põhjustada igal aastal miljardite jagu kahju, mis võiks olla olemata. See prügi ei vähene seal kuidagi, pigem tuleb seda aina juurde.
Toome prügi alla
Kuna kosmosesse saadetakse kõrgtehnoloogiat, siis märkimisväärne osa sellest prügist on haruldased materjalid, mida muidu peaks ostma Hiinast või kaevandama kas või Eesti loodusest. Praegu teeb hulk kullatükke iga ringiga ümber maakera ainult kahju.
Kujutle vaid – seal kõrgel, teel tähtede poole, toimib ringmajanduse vastand, mida teostavad materjalid, mis on ringmajanduse aluseks. Toome nad alla!
Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Absurd saaks olla olemata, kui võtta Eestile turgu loov positsioon kosmoseprügi eemaldamist võimaldavate tehnoloogiate arenduskeskusena. Madalamat eesmärki ei maksa seada kui ehitada kümnendi jooksul turuküpseks tehnoloogiad ja tarkvarad, mis kumulatiivselt võimaldavad väärismetallid taevast tagasi tuua.
Päris mitu tehnoloogiat on juba olemas, paljud aga vajavad arendustööd, milleks Eesti ettevõtetel ja klastritel on juba võimekus olemas või loomisel – investeeringud teadus- ja arendustegevustesse teevad tõusutrendi ning riik hoiab kinni oma lubadusest 1% SKPst teadusesse investeerida.
Ka koht kosmosekoristuspäeva arenduskeskuseks on juba olemas. Näiteks Tallinna kesklinnas kino Kosmos kasutuseta seisvates ruumides. Avaliku sektori tahe seal samas kõrval nn superministeeriumis on ka olemas. Täna on vähe riike, kel on ambitsioon ja suutlikkus luua kosmoseseadus.
Eesti on nende hulgas, eesmärgiga tuua sektorisse õigusselgust ja luua uusi turgusid Eestis toimetavatele ettevõtetele. Lisaks on meil juba terve põlvkond noori kasvanud "Rakett69" teadussaate lummuses, EstCube'i satelliite koostades, Eesti kõrgkoolides ja ettevõtetes kosmosetehnoloogiaid arendades. Kokkuvõttes on siin olemas kriitiline mass uue konkurentsieelise tekitamiseks.
Kosmosevõlakirjad
Anname siis kosmosetööstusele väärilise missiooni – toome järgmise kümnendiga kosmose tagasi planeedi taluvuspiiridesse! Toome alla need väärismetallid ja muu ning rakendame need süvatehnoloogiates, mille toel saame ka elu planeedil keskkonnasõbralikumaks. Kuna orbiidil käiakse ikka missioonidega, mis toimuvad konkreetsel päeval, siis globaalne kosmosekoristuspäev on sobiv jätk meie võimele planeet Maa igas septembrikuus ära koristada.
Seadusest ja arenduskeskusest ainuüksi jääb väheks – raha on vaja. Ka siin saab lüüa mitu kärbest ühe hoobiga. Teatavasti on Eesti riigieelarvest puudu mitusada miljonit eurot. See on muu hulgas juhtunud põhjusel, et oleme Euroopa Liidu sõpradega võrreldes saanud niivõrd palju jõukamaks, et meile ei kohaldu enam kõige väetimatele eraldatavad toetuste määrad.
Ehkki mitte ühtlaselt, väljendub see ka eestlaste pangahoiustel – ligi 10 miljardit eurot seisab jõude ja kaotab inflatsiooni tingimustes väärtust iga päev. Mistõttu võiks mõelda riiklikule võlakirjale või kogukonda jõustava ärimudeli rakendamisele ühiskonnas.
Minu pärast võib leiutada teisigi finantsinstrumente, kui eesmärk on täita värskelt üles kasvanud põlvkonna unistus Eestist kui kosmoseriigist. Ka ajahorisonti hinnates tuleb just põlvkonna võtmes mõelda – sellise projekti risk on kahtlemata kõrge ja ka tasuvusaeg ulatub rohkem kui kümnendini. Pikaajalisest planeerimisest ja pikast plaanist oleme aga ju unistanud …
Algaval aastal on Euroopa kultuuripealinn Tartu, sõnumiga “ellujäämise kunst”.
Muljetavaldavalt ajakohane märksõna kõigile, kel Eesti konkurentsieelised ja tulevase kasvu võimalused südameasjaks on. Veel jõuab programmi lisada sümboolse kosmosevõlakirjade emissiooni tulevase põlvkonna ja kosmosekoristuspäeva hüvanguks. Stardiplatvormiks sobib mõni soe laukajärv Lõuna-Eesti tähtede all.

Seotud lood

Uudised
  • 01.12.23, 06:00
Eestile edulugusid otsiv arvamuskonkurss murrab raamidest välja
Tänasest Äripäevas algav arvamuslugude konkurss Edukas Eesti toob lisaks 10 000eurosele peaauhinnale kaasa suure muutuse – nii võistlustööd kui ka teised konkurssi puudutavad artiklid saavad olema vabalt jagatavad ja loetavad ka neile, kes veel ei ole Äripäeva tellijad.
Arvamused
  • 16.12.23, 09:00
Allan Aan: võtame taanlastelt šnitti ja parandame konkurentsivõimet
Kaotame meiegi taanlaste kombel ära sotsiaalmaksu ja liidame selle palgale, pakub pensionär Allan Aan arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 05.12.23, 14:15
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Arvamused
  • 05.12.23, 06:05
Fredi Kaasik: RMK börsile – päästerõngas riigi rahandusele ja metsandusele
Tehes RMKga nii-öelda Enefit Greeni, seome me potentsiaalselt suure hulga inimesi tagasi metsateemade külge ning paneme nad meie looduse vastu huvi tundma, kirjutab puidutööstuses töötav metsamees Fredi Kaasik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele