Artikkel
  • Kuula

    Leo Siemann: Eestil tuleb lahendada eksistentsiaalne küsimus

    Leo Siemann.Foto: Erakogu

    Eesti vajab intellektuaalomandi reformi ja riiklikku strateegiat, kirjutab leidur Leo Siemann Inglismaalt arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Elame ajal, mil Eesti riigi majandusnäitajad ja eksport on kolinal langenud. Meedias tuuakse meile põhjusteks koroonapandeemiat, sõda Ukrainas, energiakriisi ja inflatsiooni, mis puudutab kõiki eluvaldkondi.
    Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul on Eesti majanduse hetkeolukord (september 2023) allapoole rahuldavat taset, kuna meie toodetele on ebapiisav nõudlus, innovatsioon on madal, rahvusvaheline konkurentsivõime väheneb ja oskustööjõudu napib.
    Intellektuaalne omand (edaspidi IO), milleks on autoriõigused, patendid, kasulikud mudelid, disain ja kaubamärgid, on kahtlemata seotud majanduse ja ekspordiga. Seetõttu tuleks intellektuaalomandit põhjalikult käsitleda nii kooliprogrammides kui ka elukestvas õppes, et rahval oleks selge, mis toimub ja mida võiks paremini teha.
    Väärtused hääletavad jalgadega
    Leian, et Eestis on tarvis läbi viia intellektuaalomandi reform ja luua riiklik strateegia. See aitaks meil ajaga kaasas käia ja eksporti kasvatada, kui me soovime riigina püsima jääda ja areneda. Samas on aga nii ida kui lääne pool elavatele rahvastele parem, kui meil korralikku IO strateegiat ei ole, siis saavad nad meie siseturul edasi laamendada ja õigusi omada, mis meile peaks kuuluma.
    Arvan, et see on ühe korraliku riigi tunnus, kui intellektuaalomandi strateegia on välja töötatud ja rakenduses. Muidu kaotame miljoneid eurosid registreerimata leiutiste, disainide ja kaubamärkide tõttu, mis ka hetkel toimub. Just seepärast tuleb meil asjale enam tähelepanu pöörata.
    Kolm olulist põhjust, miks me seda nüüd just vajame :
    Esiteks paistab Eestis jätkuvalt silma madal intellektuaalomandi teadlikkus ühiskonnas. Sageli ei teata isegi seda, mis asi see intellektuaalomand on, rääkimata oma õiguste kaitsmisest. Kirjutasin sellest juba 13 aastat tagasi, et Eesti koolides tuleb IO õpet süvendada, mille peale vastas tollane haridus- ja teadusministeeriumi kantsler, et asjaga tegeletakse. Täna peame aga tõdema, et suurt ei tegeletud küll, kuna kodumaiste patentide ja teiste IO registreeringute numbrid on patendiameti hinnangul jätkuvalt madalad.
    Teiseks mõjutab vähene IO registreeringute arv eksporti ja seeläbi Eesti rahva ning riigi jõukust. Siinkohal on oluline patentide, tööstusdisaini ja kaubamärkide omamine ning kommertsialiseerimine. Just viimase puhul on tähtis õiguskaitse, et oleks tooteid ja teenuseid, mida saab müüa ja litsentseerida ja seda nii sise- kui ka välisturul.
    Meie suure idufirmade hulga juures jäävad IO õigused sageli tähelepanuta ja enne, kui märkame, on nad juba välismaale kolinud. Sama asi puudutab ka Eesti siseturul toimetavaid firmasid, kelle IO õigused pole korralikult kaitstud ja kes just seetõttu välisfirmade poolt kohtusse kaevatakse.
    Kolmas oluline asi on tehisaru areng ja pealetung. Viimasel ajal räägitakse tehisarust üsna palju, mis juba mitmes eluvaldkonnas agaralt toimetab ning inimeste võimekust ja seadusi ületab. Siinkohal on meil tegemist superarvutit kandvate robotitega, millest mõned isegi juba jalgadel ringi liiguvad.
    Sisuliselt on see aga siiski tehnoloogia ehk patentide kogumik, mida keegi kusagil omab. Ei ole loogiline ega eluterve, kui inimese loodud tehnoloogia omab samasid või isegi suuremaid õigusi kui inimene ise. Näen, et siinkohal laiutab meile vastu suur turvaauk ja katastroof, kui me kohe midagi ette ei võta.
    Aeg tiksub juba meie kahjuks
    Eesti ministeeriumid peaksid kiiremas korras ümarlauda istuma ja riiklikku intellektuaalomandi strateegiat looma hakkama, mis ennekõike arvestaks Eesti kodanike ja firmade huve ning samas peaks silmas ka inimõigusi.
    Leian, et olukord on kriitiline ja tegutseda tuleb suhteliselt ruttu, kui me soovime riigi ja rahvusena püsima jääda. Juba täna tiksub aeg meie kahjuks. Kui me peatselt liigutama ei hakka, siis jääb meie armsast Eestist vaid lõhn järele.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saagu Eestist tõeline kaitsetööstuse maa
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soodsalt kauniks tehtud korter tõi investorile superhosti tiitli Pärast 1000eurost remonti tõusis korteri üür 55%
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Veeberite Giga kaotas maksuvaidluse ka teises kohtuastmes
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.