Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.

- “Ka Eestist on tuua ägedaid näiteid sellest, kuidas väikesed idufirmad või turuliidritest suured ettevõtted katsetavad uusi tehnoloogiaid kas täiesti uuel marjamaal või siis oma põhivaldkonnas, kuid täiesti ootamatul eesmärgil,” kirjutab Motichecki tegevjuht Martin Rajasalu.
- Foto: Erakogu
“Inimene, kes ei suvatse lugeda, ei oma eelist selle ees, kes ei oska lugeda,” olevat omal ajal öelnud Mark Twain. Kas sama mõtte võiks üle kanda tänapäevasesse tehisintellekti konteksti? Jah, võiks, aga mitte päris üks ühele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Umbes kahe aasta pärast teeb tehisintellekt ära umbes 90% kliendisuhtlusest. Seega kõik organisatsioonid, kellel on palju kliendisuhtlust, peaksid mõtlema, kuidas õpetada tehisintellekt klientidega suhtlema, kirjutab äri- ja tarkvaraarendusettevõtte Net Group juht Priit Kongo.
Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.