Märt Meesak: võib-olla vajab Eesti hoopis kärpimise direktorit?
Ehk tasuks luua peaministri otsealluvusse n-ö kärpimise direktori ametikoht. Panna riigiasutuses kulude kärpimise eest vastutama asutuse juht või keegi omade seast ei vii kuhugi, kirjutab ettevõtja ja Vabaerakonna esimees Märt Meesak.
Uue valitsuse avalikustatud lahendustest kõlab karjuvalt, et tuumprobleemist ei ole aru saadud, kirjutab Vabaerakonna juht Märt Meesak.
Foto: Erakogu
Uus valitsus on avaldanud läbirääkimiste tulemused. Vahetusid mõned ministrid ning riigirahandust minnakse korda tegema samade võtetega, mida kasutas eelmine valitsuskabinet. Lihtsalt maksuprotsente ja kärpesummasid natuke suurendati.
Kõik realistlikud alternatiivid kogu ühiskonda kaasavale ajutisele julgeolekumaksule vähendaksid meie inimeste kindlustunnet. Seda me ei toeta ega tee. Me palume igaühe panust ja hindame seda panust väga kõrgelt, ütles toona veel peaministrikandidaadiks olnud Kristen Michal esmaspäeval riigikogus peetud kõnes.
Me ei saa ennast jõukaks maksustada, eriti olukorras, kus majanduskasv pole veel õiget hoogu sisse saanud, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets värsket koalitsioonilepingut kommenteerides.
Vastikuks läheb kah – nii ettevõtjatele kui harilikele maksumaksjatele
Michali valitsusel on riigieelarve kordategemisega tõsi taga, kuid see ei kujune ei ettevõtjatele ega harilikele maksumaksjatele lillepeoks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.