ESG vajab uut fookust, et ettevõtted ei keskenduks üksnes aruandlusele, vaid sellele, mis tegelikult loeb, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.

- Raha vastu ei ole keegi allergiline, küll aga on elukeskkonna vastu täheldada allergia ägenemist, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.
- Foto: Raul Mee
Tänapäeva maailmas on üksikud universaalselt kokku lepitud alustalad. Neist kaks, milles maailma riigid on siiani ühiselt kokku leppinud, on raha ja Pariisi kliimakokkulepe. Üks toetab majandust, teine ühendab rahvaid kestliku tuleviku nimel. Need ei ole vastandlikud, vaid täiendavad jõud, mis võimaldavad ühiskonna terviklikku arengut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kellele on ESG aruannet vaja, küsib endine õiguskantsler Allar Jõks. Igatahes mitte tarbijale, arvab ta.
Kliimaministeerium toob välja kuus viisi, kuidas plaanib sel aastal bürokraatiat vähendada ehk lubade väljastamist ja keskkonnamõju hindamist kiirendada.
Kui ettevõte paneks kogu kestlikkusaruandlusele kuluva ressursi tegelikesse jätkusuutlikkuse tegevustesse, siis olekski maailm parem paik. Küsimus on selles, kuidas me teame, et ettevõte on midagi teinud, ütleb Grant Thornton Balticu vandeaudiitor Anni Vaiksaar.
Usaldus on äris kõige olulisem ning see kehtib ka transporditeenuses. Inimeste päevakava on tihe ning iga minut loeb. Viimane asi, millele soovitakse väärtuslikku aega kulutada, on hilinev või ärajäänud taksosõit ning määrdunud ja ebamugav sõiduk. Samuti juhuslikud pimekohtingud autojuhiga, mis võivad jätta pikemaks ajaks halva tunde.