• OMX Baltic0,27262,36
  • OMX Riga−0,44873,59
  • OMX Tallinn−0,061 697,17
  • OMX Vilnius0,5992,6
  • S&P 5000,455 495,52
  • DOW 30−0,2340 736,96
  • Nasdaq 0,8417 025,88
  • FTSE 1000,238 225,21
  • Nikkei 225−1,4935 619,77
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,00100,8
  • OMX Baltic0,27262,36
  • OMX Riga−0,44873,59
  • OMX Tallinn−0,061 697,17
  • OMX Vilnius0,5992,6
  • S&P 5000,455 495,52
  • DOW 30−0,2340 736,96
  • Nasdaq 0,8417 025,88
  • FTSE 1000,238 225,21
  • Nikkei 225−1,4935 619,77
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,00100,8
  • 02.02.13, 17:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toode koosneb asjast endast ja muinasjutust

Paljud mõjukad inimesed rõhutavad insenerihariduse tähtsust. Sellegipoolest näitab palgastatistika, et kõige paremini teenivad hoopis „kasutud vahendajad“ – pangandustöötajad, müügiesindajad ning juristid.  Miks see nii on, küsib majandusteadur Ott-Siim Toomet.
Ainuüksi asjaolu, et pankurid teenivad rohkem kui insenerid, ei tähenda, et pankureid oleks rohkem vaja. Võib-olla lähevad panka tööle just andekamad inimesed ning inseneritee valivad vähem võimekad? Vaevalt on siiski võimekuse vahed nii suured.  Miks siis ei insenerid, sellesama kiire arengu loojad, kõige nõutumad töötajad?
Edukas toode koosneb nii „kõvast asjast“ kui ka sinna juurde kuuluvast “muinasjutust”.  Mille poolest erineb kokakoola näiteks Kellukese limonaadist? Ja kõigist ülejäänud magusatest ja kihisevatest jookidest? Mul on raske näha mingit olulist koostise võimaitse erinevust. Brändi väärtuste vahe on aga astronoomiline. Teine analoogiline näide on moerõivad. Midagi selga saab üsna odavalt, aga soovija võib valida ka väga kalli garderoobi. Mõnel riidetootjal õnnestnub odavaga üsna sarnase särgi eest küsida kümme korda kõrgemat hinda.
Loomulikult on kõigi selliste toodete taga korralik inseneritöö. Viletsast kraamist on raske edulugu teha. Aga inseneritööst üksi on vähe, magusate jookide ning korralike riiete tootmisega saavad hakkama paljud. Ja küllastunud turul on vajalik, et keegi suudaks tarbijatega ühte keelt rääkida ning öelda, mida ja kuidas on võimalik maha müüa. Sarnane lugu on innovatsiooniga, millegi uue turuletoomisega. Uusi ja häid ideid on väga palju. Ideest eduka tooteni on aga pikk ja raske tee ja sellel teel on suureks abiks asjatundjad, kes ütlevad, mida on lootust maha müüa, ja kuidas ideest edukas ettevõte korraldada.
Ka nõukogude ajal oli Eestis täiesti korralik inseneriharidus ja nii on siin päris palju neid, kes oskavad midagi luua.  Turundamisega seevastu alustati alles 20 aastat tagasi nullist ning praegugi on suur puudus inimestest, kes tunnevad olulisemaid turgusid ning suudavad ettevõtjale öelda, mida ja kuidas on vaja teha. Edukas majanduses on aga vaja mõlemaid: nii toodete loojaid kui ka neid, kes teavad, mida ja kuidas tasub luua. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.24, 13:47
Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele