Toome eakamate kogemused ja oskused tööturule tagasi

Maa elanike arv on juba ületanud 7 miljardi piiri ning demograafiliste muudatuste ning tehnoloogia arengu tõttu on elu planeedil muutumas äärmiselt etteaimamatuks. Infosüsteemide areng ning kapitali vaba rahvusvaheline liikumine võib kiirelt muuta miljonite inimeste sissetulekuid ning heaolu. Hiljutine finantskriis näitas taas, et kindlustunne, heaolu ning rahanduslik stabiilsus on muutuva, kohati isegi kaheldava väärtusega.

Kogu Euroopa Liidus on peamiseks tulevikuprobleemiks pöördumatu rahvastiku vananemine, inimesi sureb rohkem, kui juurde sünnib. Statistikaameti mudelite järgi peaks nii sünnid kui ka surmad Eestis jääma 2050. aastani praegustele tasemetele, mis tähendaks, et üle 65aastaste osakaal ühiskonnas ületaks ühe kolmandiku. Praegu on Eestis vanadus- ja töövõimetuspensionäre ligi 400.000. Muus Euroopas on rahvastik vananenud veelgi kiiremas tempos.

Lisaks majandusele toimuvad muudatused ka sotsiaalselt. Muutused garantiides, sotsiaalprogrammides ning tööhõives on otseses seoses riigieelarve laekumistega. Mida vähem maksumaksjaid ja maksulaekumisi, seda piiratum ja raskemini tasakaalus püsiv on riigieelarve.

Mida peaks Eesti traditsioonilise pensionisüsteemi kokku langedes edasi tegema, loe Äripäeva paberversioonist.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames