• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loome täiesti uue lennufirma

    Estonian Airi jaoks on parem õudne lõpp kui lõputu õudus, kirjutab lennuameti ja Estonian Airi endine juht Toomas Peterson, kes soovitab Eestis luua täiesti uue lennufirma.

    Viimaste aastate pankrottide laine ja vajadus kohaneda muudatustega Euroopa lennunduses viivad mõttele, et miks mitte teha Eestis täielikult uus lennufirma. Lennufirmad on müünud ja müüvad ilmselt ka edasi usaldust. Usaldus tähendab nii lennuohutuse reeglite täitmist kui ka kliendi lootust, et firma finantsseisund lubab tal lende teha ka tulevikus.
    Alates 2009. aastast on Estonian Airi paigutatud kapitalimaksetena 57,2 ja lühiajalise laenuna 24,9 miljonit eurot, mis kokku teeb 82,1 miljonit eurot; kusjuures Euroopa Komisjoni on informeeritud üksnes 8,3 miljoni euro suurusest laenust. Retooriliselt küsides – kas peaksime ikka jätkuvalt turgutama surevat hobust?
    Uus firma kopeeriks odavlennufirmasid, lendaks umbes 5-6 ühetüübilise lennukiga, igapäevaselt kümnesse Euroopa tähtsamasse sihtpunkti, punktist punkti taktika alusel. Riigile jätame kuldse aktsia ehk siis ühe kolmandiku aktsiapakist, tuumikinvestorile ja strateegilisele partnerile ühe kolmandiku ning ülejäänud aktsiad eestimaalastele kas börsi kaudu või kuidagi otse. Algse investeeringu suuruseks on umbes 50 miljonit eurot, mis moodustab uue firma esimese kuue kuu tulubaasi.
    Lähipunktidesse (nt Helsingi, Riia, Vilnius, Peterburi) võiks propellerkennukitega lennata Regional Estonian Airi baasil moodustatud firma. Ilmselt kohandub see idee ka Euroopa Komisjoni regulatsioonide ja tema ametnike tõlgendamise võimalustega. Sellise omandistruktuuriga peaksime tagama stabiilse ja igapäevase lennuühenduse Euroopa olulisematesse sihtpunktidesse, mõningase riikliku kontrolli ning lõpuks kõige tähtsama – Eesti elanike huvitatuse ja motivatsiooni lennata oma firmaga.
    Pärast ELi lennundusturu avanemist 1993. aastal (nn Open Sky programmi käivitumist) muutus reisimine palju lihtsamaks ja taskukohasemaks, mida ilmestas lennuliikluse mahu kasv enam kui poole võrra. Ent kui 2011. aastal tootsid Euroopa lennukompaniid kokku veel pool miljardit dollarit puhaskasumit, siis 2012. aasta kokkuvõtteks prognoosib lennuettevõtjaid ühendav organisatsioon (IATA) Euroopa jaoks juba üle miljardi kahjumit. Suurenenud konkurents Ameerika ja idast lähtuvate firmadega paljastas Euroopa lennufirmade nõrkused. Vanad konservatiivsed traditsioonid, mis väljenduvad ka nn rahvusliku lennukompanii mõiste ja sisu kramplikus säilitamises, ei olnud enam jätkusuutlikud.
    Euroopas jäävad ilmselt ellu mastaabiefekti kasutavad suured nn klassikud Air France-KLM ühendus, British Airways, Lufthansa ning suuremad odavlennufirmad.  Nn rahvuslikud firmad (Estonian Air, airBaltic, suurematest nt SAS) heitlevad uute strateegiate otsingute ja ellujäämise piiril. Paljud väiksemad ongi uksed sulgenud (ungarlaste Malev jt) ja turult lahkujaid lisandub lähiajal kindlasti veel.  
    Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti”.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.