Loome täiesti uue lennufirma

Viimaste aastate pankrottide laine ja vajadus kohaneda muudatustega Euroopa lennunduses viivad mõttele, et miks mitte teha Eestis täielikult uus lennufirma. Lennufirmad on müünud ja müüvad ilmselt ka edasi usaldust. Usaldus tähendab nii lennuohutuse reeglite täitmist kui ka kliendi lootust, et firma finantsseisund lubab tal lende teha ka tulevikus.

Alates 2009. aastast on Estonian Airi paigutatud kapitalimaksetena 57,2 ja lühiajalise laenuna 24,9 miljonit eurot, mis kokku teeb 82,1 miljonit eurot; kusjuures Euroopa Komisjoni on informeeritud üksnes 8,3 miljoni euro suurusest laenust. Retooriliselt küsides – kas peaksime ikka jätkuvalt turgutama surevat hobust?

Uus firma kopeeriks odavlennufirmasid, lendaks umbes 5-6 ühetüübilise lennukiga, igapäevaselt kümnesse Euroopa tähtsamasse sihtpunkti, punktist punkti taktika alusel. Riigile jätame kuldse aktsia ehk siis ühe kolmandiku aktsiapakist, tuumikinvestorile ja strateegilisele partnerile ühe kolmandiku ning ülejäänud aktsiad eestimaalastele kas börsi kaudu või kuidagi otse. Algse investeeringu suuruseks on umbes 50 miljonit eurot, mis moodustab uue firma esimese kuue kuu tulubaasi.

Lähipunktidesse (nt Helsingi, Riia, Vilnius, Peterburi) võiks propellerkennukitega lennata Regional Estonian Airi baasil moodustatud firma. Ilmselt kohandub see idee ka Euroopa Komisjoni regulatsioonide ja tema ametnike tõlgendamise võimalustega. Sellise omandistruktuuriga peaksime tagama stabiilse ja igapäevase lennuühenduse Euroopa olulisematesse sihtpunktidesse, mõningase riikliku kontrolli ning lõpuks kõige tähtsama – Eesti elanike huvitatuse ja motivatsiooni lennata oma firmaga.

Pärast ELi lennundusturu avanemist 1993. aastal (nn Open Sky programmi käivitumist) muutus reisimine palju lihtsamaks ja taskukohasemaks, mida ilmestas lennuliikluse mahu kasv enam kui poole võrra. Ent kui 2011. aastal tootsid Euroopa lennukompaniid kokku veel pool miljardit dollarit puhaskasumit, siis 2012. aasta kokkuvõtteks prognoosib lennuettevõtjaid ühendav organisatsioon (IATA) Euroopa jaoks juba üle miljardi kahjumit. Suurenenud konkurents Ameerika ja idast lähtuvate firmadega paljastas Euroopa lennufirmade nõrkused. Vanad konservatiivsed traditsioonid, mis väljenduvad ka nn rahvusliku lennukompanii mõiste ja sisu kramplikus säilitamises, ei olnud enam jätkusuutlikud.

Euroopas jäävad ilmselt ellu mastaabiefekti kasutavad suured nn klassikud Air France-KLM ühendus, British Airways, Lufthansa ning suuremad odavlennufirmad.  Nn rahvuslikud firmad (Estonian Air, airBaltic, suurematest nt SAS) heitlevad uute strateegiate otsingute ja ellujäämise piiril. Paljud väiksemad ongi uksed sulgenud (ungarlaste Malev jt) ja turult lahkujaid lisandub lähiajal kindlasti veel.