Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsustele osa ettevõtte tulumaksust

    Kaubandus-tööstuskoja ettepanek, et inimese tulumaksust pool laekuks tema elukoha ja pool töökoha järgi on üheks võimaluseks, kuidas ärgitada omavalitsusi ettevõtluse arenguga rohkem tegelema. Paremaks lahenduseks oleks aga mingi protsendi eraldamine juriidilise isiku tulumaksust, kirjutab Imavere vallavanem Jüri Ellram (Isamaa ja Res Publica Liit).

    See annaks võimaluse omavalitsuste ülesannete hulka lisada ka ettevõtluse toetamise temaatika. Ohuks on see, et paljude firmade kontorid paiknevad linnades ja nii ei jõua raha jällegi ettevõtte tegeliku asukohajärgse omavalitsuseni.
    Hea vastastikune koostöö kohalike ettevõtjate ja omavalitsuse vahel on paratamatu, sest ilma ettevõtjateta ei ole piirkonnas ka aktiivset terviklikku elu. Inimesed seavad oma elukoha üldjuhul töökohtade läheduse järgi. Sellele järgnevad tähtsuselt teenused, mida piirkond pakub (lasteaed, põhikool, huvitegevus, turvalisus jne).
    Tööandja loodab, et piirkonnas leidub talle vajalikku sobivat tööjõudu. Aga kui piirkonnas puudub vaba elamispind, siis oleks abiks näiteks üürikorterid (nende omandivorm ei oma tähtsust).
    Samas kui lugeda kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, siis kohustust või ülesannet ettevõtluse arengule kaasa aidata omavalitsustele kahjuks pandud ei ole. Mida siis saab omavalitsus ettevõtluse heaks teha? Õigeaegselt kavandatud planeeringute kaudu suudetakse ette valmistada maa-alad, kus oleks võimalik ettevõtteid rajada. Samuti sinna juurde kuuluvate taristute planeerimine ja miks ka mitte rajamine. Kahjuks ei ole keskvalitsus valmis ettevõtluse tarbeks omavalitsustele maad andma. Maadega seonduvat hoitakse kiivalt enda käes.
    Kõik see nõuab aga omavalitsuselt kulutusi, mida tema tulubaasi kuluarvestusse kantud pole. Seega saab seda teha vaid teiste kohustustes ettenähtud tegevuste vähendamise arvelt.
    Kuna omavalitsused on ilmselgelt alarahastatud, siis sõltuvad nad suuresti keskvalitsuse määratud tasandusfondi toetusest. Praegu ei saa tasandusfondist tuge 35 kohalikku omavalitsust (sh Harjumaalt 17 omavalitsust + Tallinna linn). Suuremad tasandusfondist toetuse saajad on just linnad. Ainuüksi see fakt kummutab endise regionaalministri tõmbekeskuste võimekuse näite. Tulu suurenemisel väheneb aga koheselt tasandusfondist saadav toetuse hulk. Seega nokk kinni, saba lahti.
    Eesti jätkusuutliku arengu seisukohalt tuleb selle teemaga tegeleda ja ka konkreetsete tulemusteni jõuda, et omavalitsuste tulubaas mitmekesistuks ja tugevneks. Kui tegevusest tõuseks otsest rahalist tuge, siis oleksid omavalitsused ettevõtjatele kindlasti kindlamateks koostööpartneriteks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
USA tarbijausaldusindeks langes juunis oodatust madalamale
USA Conference Board’i tarbijausaldusindeksi näitaja langes juunis mai omast madalamale ning näitaja tuli väiksem, kui analüütikud ootasid, vahendab Dow Jones’i uudisteagentuur. See viis aktsiaturud miinusesse.
USA Conference Board’i tarbijausaldusindeksi näitaja langes juunis mai omast madalamale ning näitaja tuli väiksem, kui analüütikud ootasid, vahendab Dow Jones’i uudisteagentuur. See viis aktsiaturud miinusesse.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.