Kuidas saada börsihundiks?

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 14. november 2014 kell 7:48
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas saada börsihundiks?
Swedbanki maaklerosakonna juhi Andres Suimetsa hinnangul võivad valed käitumismustrid investoreid saata kogu elu.Foto: Veiko Tõkman
Suured riskid, liigne agarus, vähene eeltöö ja tormakus on vaid üksikud märksõnad, mis võivad aktsiaturule hõlptulu teenima läinud investori üsna ruttu purupaljaks teha. Äripäev koostas ekspertide abiga meelespea neile, kes soovivad börsidžunglist võitjana välja tulla.
Kliendid on limiithinnaga korralduse puhul uurinud, miks õnnestus neil müüa limiithinnaga, samas kui aktsia päeva kõrgeim hind oli midagi muud, mõistmata, et kui aktsia hind jõuab limiithinnani, sooritatakse müügitehing koheselt. Vahel ei võeta arvesse limiithinnaga tehingukorraldusest tulenevat riski, et kogu korraldus ei pruugi saada täidetud, vaid ainult osa sellest. Turuhinnaga korralduste puhul tuleb üsna tihti ette, et Balti börsidel ei ole investorid kursis reegliga, et tehing täidetakse ainult selles ulatuses, kui palju on aktsiaid esimesel hinnatasemel, ja muu korralduse osa tühistatakse. Samuti võib algaja investori jaoks olla uudiseks arveldustsükkel kui selline ehk raha ja aktsiad ei liigu koheselt.
Allikas: Swedbank Marketsi valdkonnajuhi Andres Suimets
Ühes on Eesti pankade maaklerid ja maaklerosakondade juhid üht meelt – võimalusi börsidel raha põletada leiab lõputult. Swedbank Marketsi valdkonnajuhi Andres Suimetsa kinnitusel algab tark investeerimine korralikust eeltööst ja nii ongi suurimad rumalused, mida algajad, aga ka kogenenumad investorid teevad, tihtilugu seotud vähese ettevalmistusega.
„Kui puudulikud tehnilised teadmised kauplemisest ja investeerimisest saavad üsna kiiresti ületatud, võivad metoodilised ja psühholoogilised eksimused investorit saata kogu elu,“ selgitas ta. Tema sõnul on kõige tüüpilisem murede allikas investeerimisteesi või -plaani puudumine. Just seetõttu ei oska investor tavaliselt langetada kaalutletud otsuseid aktsia hinna muutudes.
Nii on ka üks tüüpilisemaid vigu kasumite kiire fikseerimine, kuigi tihtilugu võib olla põhjust aktsiaid hoopis juurde osta, või kahjumliku investeeringu hoidmine ja isegi aktsiate juurdeostmine madalamalt hinnatasemelt just siis, kui oleks põhjust müüa.
Koosta strateegia. Selleks mõtle kainelt läbi, milline on sinu investeerimishorisont, milline riskitaluvus sul kui investoril on, ehk kui palju oled valmis oma investeeritavatest vahenditest kas ajutiselt või jäädavalt kaotama.
Kehva tehingu puhul tunnista oma viga ja vaata tõele otsa.
Ole laisk. Liigset aktiivsust karistavad teenustasud ja tõenäoliselt puudub sul kiiruse poolest maailma tippinvestorite ja arvutiprogrammide ees igasugune eelis.
Liigne enesekindlus saab karistatud. Ära sule silmi uudiste ja majandusnäitajate ees, mis sinu nägemusega kokku ei lange.
Ära klammerdu positsioonide külge. Sageli pole mõtet miinuses aktsiale paremaid päevi oodata. Parem müü ja otsi mõni paljulubavam investeerimisobjekt.
Hoia oma kontol silm peal. Portfelli unustatud aktsia võib olla sinu investeeringu mitmekordistanud, kuid õigel ajal müümata jätmine võib vahepealsetele tõusudele kriipsu peale tõmmata.
Jälgi, et tehingutasud ei oleks võrreldes tehingu enda väärtusega ebaproportsionaalselt suured.
Väldi kõrge riskiga äärmiselt spekulatiivseid instrumente nagu võimendusega ETFid või biotehnoloogia aktsiad. Kui neisse ilmtingimata investeerima pead, siis kindlasti ära mine täispanga peale.
Ole enda vastu aus
Investeeringust kahjumiga väljumine ja hirm oma eksimust tunnistada võib mitmest heast tehingust teenitud tulu ära süüa. Töö maaklerosakonnas on Suimetsale tõestanud sedagi, et sageli ei ole algajad oma riskivalmiduse suhtes ausad – tootlusele seatakse ebarealistilikke ootusi ja soovitakse teenida üsna suuri summasid, samas kui puudub valmisolek raha kaotada.
Üsna levinud probleem on tema hinnangul ka liigne aktiivsus, mis tavaliselt pigem pärsib tootlust, mitte ei suurenda seda. Ühelt poolt kisuvad tootlust alla tehingutasud. Teisalt ei too iga uudise peale aktsiate ostmine ja müümine tavaliselt oodatud tulu, sest turud on võrdlemisi efektiivsed ja erainvestor ei ole sellisel viisil raha teenimiseks lihtsalt piisavalt informeeritud ega kiire.
Paljud klientide seas levinud vead on Suimetsa sõnul psühholoogilised. Üks enamlevinumaid on nn ankurdamine – „aktsia, mis eile maksis 50 ja täna maksab 25, peab ju olema odav,“ piltlikustas ta. Lisaks otsitakse mustreid hindade liikumisest, mõeldes näiteks, et hästi läinud aktsial või fondil läheb tulevikuski samal moel. Kasuks ei tule liigne enesekindlus, mil oma vead unustatakse ning enda investeerimisteesi soosivaid uudised võetakse arvesse ja vastupidiseid ignoreeritakse.
Loo strateegia
Et mitte börsituultes pead kaotada, on ka Danske Bank Marketsi juhataja kohusetäitja Rainer Änilase hinnangul äärmiselt oluline kindel strateegia, mis on tulevikus tehtavate otsuste puhul abiks fookuse hoidmisel ning aitab vältida olukorda, kus investeeritavad vahendid pole kas eri varaklasside ja riskisusega investeeringute vahel piisavalt hästi ära jagatud.
Korralik plaan aitab vältida positsioonide külge klammerdumist. Änilane rääkis, et miinuses investeeringute omanikest saavad pikaajalised investorid, kuna psühholoogiliselt on nii mõnelegi raske müüa kahjumis investeeringut. Samal ajal loodetakse, et aktsia tõuseb tagasi kas soetustasemeni või siis näiteks hiljutiste kõrgemate tasemeteni, mis investeeringust väljumisvõimalusena käest lasti.
„Kui keskkond on oluliselt muutunud, siis oleks mõttekas hoopis miinusega positsioon realiseerida ja raha kuskil paremate väljavaadetega või turvalisemasse paigutusse panna,“ toonitas Änilane. Tema sõnul võib just plaani puudumise tõttu aeg-ajalt näha „osta ja unusta“ lähenemist, millega loobutakse võimalusest kasumit võtta näiteks siis, kui turg väga heldelt või isegi liialt heldelt mõnda aktsiat hindab.
Sestap soovitabki ta algajal investoril lähtuda eelkõige vanarahva tarkusest „tark ei torma“. Ehk teisisõnu – selleks, et edu tõenäosus oleks investeerimisel suurem, võta aega ja tee enne rahapaigutust korralik eeltöö.
Kuulujutud, kellegi arvamus ja hinnangud võivad tema sõnul küll toetada üldpildi loomist, kuid need ei tohiks kindlasti olla lähtepunktiks ja baasiks investeeringu tegemisel. „Olles viinud end kurssi ettevõtte tegevusega, sektori ja majanduskeskkonna käekäiguga ning turu üldsuundumustega, saad öelda, et pole tulistanud huupi,“ lausus ta.
Sama meelt on ka SEB panga kapitaliturgude osakonna maakler Kert Koppel, kelle sõnul tuleks investeerimisplaan teha ajal, mil turud on suletud, sest kohe kui turud avanevad, muutuvad otsused ratsionaalsetest emotsionaalseteks.
Jälgi teenustasusid
Koppel lisas, et silmas peaks pidama sedagi, et tehingutasud ei oleks ebaproportsionaalselt suured tehingu enda väärtusega. USA börsidel kaubelda soovivatel investoritel soovitas ta avada pangas selle tarbeks USA dollari konto ning konverteerida korraga suuremaid summasid. „Üldjuhul pakuvad pangad suurematele summadele paremaid valuutakursse,“ vihjas ta.
Talle sekundeeris Änilane, kelle hinnangul peaks investor eriti hoolas olema väiksemate investeeringutega välisaktsiatesse, sest sel puhul on teenustasud krõbedamad. „Kui miinimumteenustasu on 30 eurot ja investeeringu suurus on 300 eurot, siis vaid selleks, et investeeringust plussiga välja tulla, peaks aktsia kallinema vähemalt 20%,“ tõi ta näite.
Väldi radioaktiivseid instrumente
Lisaks teenustasudele võivad kontoseisu kõvasti räsida kõrge riskiga spekulatiivsed instrumendid. LHV panga USA aktsiaturgude maakler Nelli Janson nentis, et just algajaid investorid on väga maiad mitmekordse võimendusega börsikaubeldavate fondide ehk ETFide peale, mille puhul laostumine ei hüüa tulles. Teine samaväärne Pandora laegas olevat biotehnoloogia sektori aktsiad.
„Sinna kallale minnakse tihipeale hästi suure summaga ehk kogu rahaga, mis olemas on,“ selgitas ta. Et sektorist võitjad välja noppida, peavad tema sõnul koos mängima teadmised, valdkonna väga hea tundmine ja õnn. „Kõigist neist ravimifirmadest, mis oma avalduse USA ravimiametile esitavad, saab heakskiidu 1%. Sinna heakskiiduni on tee väga-väga pikk. Ravimit arendatakse aastaid.“
Kui investeerimist alustatakse natuke vähem „radioaktiivsete“ instrumentidega, siis koos vigadega kasvab Jansoni sõnul ka kogemus ja võhikust võib juba aastaga sirguda täiesti arvestatava kogemusega väikeinvestor.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum