Juhan Lang • 17. november 2014
Jaga lugu:

Vene börsidel on kombeks liikuda vastavalt riigi presidendi Vladimir Putini meelemuutustele.
Vene börsidel on kombeks liikuda vastavalt riigi presidendi Vladimir Putini meelemuutustele.  Foto: EPA

Ukraina kriis, sanktsioonid ja viimastel kuudel järsult kukkunud naftahinnad käsikäes rekordmadalalale vajunud rublaga pole peatanud riskijulgete lääne investorite rahavoolu idanaabri aktsiatesse. Uljast raha peibutavad soodne hind ja lootus uhketele dividendidele.

Kuidas on läinud Vene suunalistel fondidel?SEB Russia FundTootlus aasta algusest: -25,05%Põhiliste sektorite jaotus: energia (35,9%), materjalid (17%), kestvuskaubad (16,5%), finants (14,8%), sideteenused (7,1%).Swedbank Venemaa AktsiafondTootlus aasta algusest: -29,76%Põhiliste sektorite jaotus: energeetika (25,7%), IT (18,8%), telekom (10,5%), kestvuskaubad (10,0%), tervishoid (9,7%).Trigon Venemaa Top Picks FondTootlus aasta algusest: -27,58%Põhiliste sektorite jaotus: tarbe- ja kestvuskaubad (26,7%), tööstus (18,9%), finants (12,5%), tervishoid (11,7%), energia (11,4%).Danske Invest Arvo Russia Value Fund GTootlus aasta algusest: -21,65%Põhiliste sektorite jaotus: energia (20,9%), finants (20,2%), esmatarbekaubad (18,7%), materjalid (15,3%), tervishoid (7,6%).

Lisaks soliidsele raha sissevoolule varasematel kuudel on ainuüksi novembri jooksul lääne investorid paigutanud USA suurimasse Vene aktsiatele panustavasse börsil kaubeldavasse fondi Market Vectors Russia ETF (RSX) 239,3 miljonit dollarit. Sama aja jooksul on fond kaotanud 6,28% oma väärtusest.Lisaks lootusele, et Venemaa president Vladimir Putin ühel hetkel Ukraina rahule jätab, peibutab investoreid tõik, et riigi aktsiaturg on jätkuvalt arenevatest turgudest kõige odavam (aktsia hinna ja kasumi suhe ehk P/E suhtarv on 5,56) ja ka dividendimäärad troonivad arenevate riikide seas esirinnas - Vene aktsiate keskmine dividenditootlus on veidi üle 4%. Võrdluseks, poolt tuhandet USA suurimat kontserni koondava S&P 500 aktsiaindeksi aastane dividenditootlus on 1,91%.

Dividendid kahanevad

Sellegipoolest kärbivad analüütikud üksteise võidu prognoose ja löögi alt ei jää välja riigi majanduse kroonijuveelid ehk suuremad energiafirmad. Euroopa finantsteabeettevõte Markiti prognoosi järgi kärbivad energiakontsernid tänavu dividende 6% võrra samal ajal kui finantsteenuste pakkujate dividendidele oodatakse 14% langust.Ainsad sanktsioonide all ägisevad firmad, millelt Markit tuleval aastal kõrgemaid dividende ootab on naftakompanii Lukoil ja riigi suuruselt teine maagaasitootja Novatek. Seevastu riigi suurimad naftafirmad - Gazprom ja Rosneft põrusid läinud neljapäeval viie aasta põhja, sest USA panga JPMorgan Chase kärpis oma reitingut viidates justnimelt senisest nigelamatele dividendiväljavaadetele. Bloombergi andmetel võib Rosneft oma dividende langetada kuni 18% ja Gazprom kuni 44%.Viimastel nädalatel on Vene aktsiaturul ajuti paremat minekut näidanud eksportöörid, kes peaksid võitma välisvaluuta müügitulust ja rubla kulubaasist. Tõusulainel on seilanud Lukoili aga ka maailma suurima nikli rafineerija Norilsk Nickeli aktsiad. Suisa pöörast tõusu on tänavu Vene börsil näidanud maailma suurima alumiiniumitootja Rusali aktsiad, olles tänu heade majandustulemuste, hinnatõusule ja nõrgale rublale tänavu rallinud pea 250%.Just tänu kukkunud rublale liiguvad Micex ja RTS indeks juba mõnda aega erisuunas. RTS oli esmaspäeva pärastlõunaks aasta alguse seisuga kaotanud veidi enam kui 30% samal ajal kui Micex on jõudnud 0,12% plussi.

Pea silmas nafta hindaMikk Talpsepp, väikeinvestorVenemaale investeerides tuleb arvestada sellega, et 2015-2017 aastate riigieelarve tulude prognoosid põhinevad naftahinnal 100 dollarit barreli kohta ning nafta ja maagaasi müük moodustab ligi kaks kolmandikku Venemaa ekspordist ning nafta ja maagaasiga seotud tulud ja maksud moodustavad umbes 50% Venemaa umbes 13 triljoni rublasest eelarvest.

Seega juhul, kui nafta hind oleks 2015. aastal keskmiselt 80 dollarit barrel, siis oleks Venemaa riigieelarve võrreldes kuludega umbes 10%ses puudujäägis, mis SKPs mõõtes tähendaks puudujääki umbes 3,5% SKPst.Selline puudujääk ei ole iseenesest midagi hullu võrreldes puudujääkidega, mis on EL riikidel keskmiselt, kuid Venemaa puhul pole see olnud tavapärane, mistap mõjutab see Venemaad rohkem.

Venemaa keskpank alandas hiljuti riigi 2015. aasta majanduskasvu prognoosi 0% peale eeldusel, et lääne sanktsioonid jäävad kehtima ja nafta hind püsib 2015. aastal keskmiselt 95 dollarit barrelist.Riigi keskpangal oli 31. oktoobri seisuga 428,6 miljardit dollarit rahvusvahelisi reserve, mis on sisuliselt enam kui piisavad, et katta igasugune riigieelarve puudujääk järgnevatel aastatel, sest sisuliselt on keskpangal reserve umbes ühe riigieelarve mahus.

Siiski on Venemaa majandusele nafta hind suur oht ning kui see püsib praegusel tasemel, siis arvan, et hoolimata keskpanga suurtest reservidest võib nafta hind lükata Venemaa majanduslangusesse, mis võib ületada 3% SKPst ja mis lumepallina võib kujuneda ka suuremaks. Kremli ametnikel võib olla õigus, et USA koostöös Saudi-Araabiaga surub nafta hinda alla, et mõjutada Venemaa poliitikat.

Väikeinvestor: osta on veel vara

Kuna praegu on nafta hind allpool 80 dollarit barrelist ja sellise olukorra püsimine tähendab, et Venemaa majandus läheb üsna kindlasti 2015. aastal langusesse, siis on väikeinvestori Mikk Talpsepa hinnangul võimalik, et aktsiate ostmise parim hetk veel tuleb. Palju olenevat sellest, kui pikalt sanktsioonid kestavad, ning kui kaua Saudi Araabia nafta hinda survestab.Praegu on väikeinvestori sõnul lükatud liikuma lumepall, mis mõjub Venemaale väga halvasti, kuid mitte katastroofiliselt, sest arvestades riigieelarve mahtu on riigi keskpangal suured reservid. "Arvestades nafta hinda ja rubla meeletut nõrgenemist pole parim hetk aktsiate ostmiseks veel käes ja tõenäoliselt on halvim hetk Venemaa majanduse jaoks veel ees," rääkis Talpsepp, kelle hinnangul ei pruugi parim ostukoht olla enam mägede taga.

"Kui olukorras ei ole muutusi, siis üsna peagi saab Venemaa aktsiad osta allpool raamatupidamisliku väärtust." Alates parimast ostuhetkest edestavad tema hinnangul Venemaa aktsiad oluliselt globaalsete turgude keskmist tootlust, ning on tõenäoline, et mingil hetkel näeme Venemaa aktsiate samasugust tõusu nagu 2000ndatel aastatel.Investoril, kes tahaks idanaabri kiratseva majanduse pealt kasu lõigata, soovitab Talpsepp üksikaktsiaid ja sektoreid pigem vältida ja hea valik on soetada kõiki aktsiaid ühekorraga. Selleks sobib hästi mõni ETF nagu RSX. Fondi haldamise eest tuleb maksta 0,62%, mis on madalam kulu, kui enamike tavafondide puhul.

Helenius on pessimistlik

Venemaale ja Ukrainasse enda kinnitusel kümneid miljoneid eurosid investeerinud Trigon Capitali juht Joakim Helenius jäi idanaabri majanduse väljavaadete osas siiski pessimistlikuks. "Meie Ukraina investeeringutel läheb paremini kui meie Vene investeeringutel," nentis ta. "See pole lihtsalt sõda, see on finantssüsteemi kokkuvarisemine - pangandussüsteem ei tööta enam - sa pead tõesti kõvasti rabelema, et praeguses olukorras oma nina vee peal hoida."Ta märkis, et kui Vene valitsus lõpetab majanduse toetamise ja alustab kärpimist siis riigi majandus kukub kivina ja läheb veel kaua aega enne kui see taas jalule saab. "Kahjuks näib, et Putin on ennast nurka mänginud - ta kasutab Vene propagandamasinat, et sisendada rahvale, et ta on tugev liider, kes suudab läänele vastu astuda," selgitas ta.Helenius ütles, et Putini jaoks on tagasitõmbumisel oht kaotada rahva toetus, sest tugeva liidri asemel hakataks teda nägema lääne mängukannina. Seega püsib tema hinnangul oht, et olude halvenedes Putin mitte ei rahune vaid muutub veelgi radikaalsemaks ja agressiivsemaks.Küsimusele, kas Trigonil pole plaanis Venemaalt vehkat teha, vastas Helenius, et plaane tehakse pidevalt, ent pole kedagi, kellele müüa. "Praegu ei saa Venemaal varasid müüa. Seega sa oled seal kinni, selles mis sul on," möönis ta. "Pikemas perspektiivis tahaks enamus lääne investoreid Venemaalt välja tõmbuda, kui nad vaid saaksid."Ka Vene börsi pidas suurinvestor äärmiselt spekulatiivseks, kus suured kaotused ei hüüa tulles. Ja seda ka siis kui naftahinnad peaks ühel hetkel taas lakke sööstma. "Isegi kui naftahinnad läbi katuse põrutavad, tähendab see, et Venemaa jääb ressursipõhiseks majanduseks. Tootmissektor elab ressurssidelt nagu kolmanda maailma riik," toonitas ta. "See ei saa olla Venemaa pikaajalistes huvides. Neil pole siseriikliku tehnoloogilist, juhtimis- ega ettevõtlusalast know-howd. Neil on vaja parterlust läänega, aga läheb pikalt aega enne kui lääs Venemaad uuesti usaldada saab."

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt