• OMX Baltic0,14%318,2
  • OMX Riga−1,16%877,08
  • OMX Tallinn0,04%2 121,41
  • OMX Vilnius0,06%1 444,64
  • S&P 5000,29%7 230,12
  • DOW 30−0,31%49 499,27
  • Nasdaq 0,89%25 114,44
  • FTSE 100−0,14%10 363,93
  • Nikkei 2250,38%59 513,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%87,92
  • OMX Baltic0,14%318,2
  • OMX Riga−1,16%877,08
  • OMX Tallinn0,04%2 121,41
  • OMX Vilnius0,06%1 444,64
  • S&P 5000,29%7 230,12
  • DOW 30−0,31%49 499,27
  • Nasdaq 0,89%25 114,44
  • FTSE 100−0,14%10 363,93
  • Nikkei 2250,38%59 513,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%87,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Globaalne kullajanu vaibub

Üleilmne nõudlus kulla järele kukkus läinud aastal 4% ja jäi nelja aasta madalaimale tasemele, sest Hiina tarbija on kollasele metallile selja pööranud.
Hiina tarbijad on senisest vähem kullausku.
  • Hiina tarbijad on senisest vähem kullausku.
  • Foto: epa
Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) andmetel kukkus Hiina nõudlus 38% eeskätt tänu riigi aktsiaturu hoogsale taastumisele ja kommunistliku partei korruptsioonivastasele kampaaniale.
Aasta algusest on kulla hind kerkinud enam kui 3%, sest euro suhtes skeptilised eurotsooni investorid on otsinud oma rahale turvasadamat, kirjutab Financial Times. Viimase kahe aastaga kaotas väärismetall oma väärtusest aga 28%.
Maailma Kullanõukogu andmetel on maailma suurim kullatarbija India, mis hoolimata impordipiirangutele vedas mullu sisse 662,1 tonni kulda ja võttis esikoha justnimelt Hiinalt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

India ja Hiina moodustasid läinud aastal üheskoos 54% maailma tarbijate kullanõudlusest. Alates 2005. aastast on kahe riigi nõudlus kerkinud 33%.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele