Eesti probleem ei ole täna rikkad, vaid meie probleemiks on liiga suur hulk vaeseid. Rikastelt rohkem ära võttes me aga vaesuse probleemi ei lahenda, lihtsalt peletame jõukamad inimesed mujale ning karistame neid, kes ise enda sisstuleku suurenemise eest hoolitsevad.
Niru pensionipõlv
50% eestlastest langeb pensionieas vaesuse riskigruppi
Ainult 10% eestlastest säästab teadlikult pensioniks
27% kogub vähesel määral pensioniks
Vaid 1,8 inimest 10st on võimelised tegelema pikaajalise finantsplaneerimisega
Prognoositavalt annab I ja II sammas pensioniks kokku umbes 40% pensionieelsest sissetulekust
Alla 30% usub Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikusse
29% usub, et riik tagab piisava sissetuleku pensionieas
Pensioni suurendamise alternatiividena nähakse
81% vastanutest jätkab töötamist ka pensioniea saabumisel
47% loodab saada pensionilisa eraettevõtluse kaudu
44% loodab oma perekonnale
38% kasutab pensionilisana sääste
38% loodab saada tulu eluaseme müügist või rendist
Allikas: SEB Baltikumi pensionivalmiduse uuring (2014)
Oluline pikaajaline visioon
Teine valikukriteerium on erakondade arusaam väikeinvestorite olulisusest. Ma välistasin kohe need parteid, kes ei pea väärtpaberi ja kapitaluturu arendamist oluliseks ja kes ei ole viitsinud mõelda sellele, kuidas Eestis väikeinvestorite arvu kasvatada. Näiteks üks lihtne ja ainult poliitikutest sõltuv abinõu on riigifirmade börsile toomine ja riigi võlakirjade emiteerimine. Minu häält ei saanud parteid, kes on nende kahe idee vastased.
Kolmas valikukriteerium on parteide pikaajaline visioon ja see muutiski mind valikut tehes kurvaks. Ma ise tegin endale investeerimisportfelli 30 aastase perspektiiviga ja ootan ka poliitikutelt, et nende mõttemaailm väljuks valimistsüklist. Näiteks pensionisüsteemi tulevik ja rahastamine on teema, mis on jäänud seekordses valimiskampaanias tähelepanuta. Poliitikud küll räägivad palju praeguste pensionäride toetamisest ja sotsiaalmaksu alandamisest, kuid nad ei mõtle sellele, kuidas hoida meie pensionisüsteemi üleval kümne ja kahekümne aasta pärast.
Pension on tähtis küsimus
Eesti riik on tõsiste väljakutsete ees. Meie ühiskond on vaene ja jõukaks saamine käib teosammul; Eestist lahkub rohkem inimesi, kui tuleb asemele ehk maksumaksjaid jääb vähemaks. Meie rahvastik vananeb. See tähendab, et tulevikus riigi võime pensionäride eest hoolitseda väheneb ning juba praegu tuleks inimesed suunata aktiivsemalt oma tuleviku eest hoolitsema.
Kolmapäeval avalikustas SEB oma uuringu, mis hoiatab, et pool Eesti elanikest langeb pensionile jäädes vaesusesse ning ootused tulevase pensioni suuruse osas erinevad märgatavalt tegelikest võimalustest. Sellest samast probleemist on näiteks möödunud aastal kirjutanud korduvalt Äripäev. Kahjuks ei paista meie parteide juhtkond silma visionääridega, kelle tulevikupilk ulatuks kaugemale järgmisest neljast aastast. See on ka üks põhjus, miks inimestel tuleb ise enda tuleviku eest hoolitseda ja see on põhjus, miks ma 2002. aastal otsustasin väärtpaberiturule hakata investeerima.