• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätlased murdsid Eesti turule

    Ühisrahastust pakkuva Mintose juhatuse liikme ja kaasasutaja Mārtiņš Šulte sõnul erinevad nad teistest sellega, et tagatiseta laene ei anna.Foto: Andras Kralla

    Juba mõne aja eest on ilma suurema kärata Eesti turule sisenenud ja kiirelt siinsete investorite seas populaarsust kogunud ­Läti taustaga ühisrahastusplatvorm Mintos, mis pakub võimalust investeerida tagatud laenudesse Eestis, Lätis ja Leedus.

    Mintose juhatuse esimees ja kaasasutaja Martinš Šulte rääkis, et kuigi ettevõte alustas tegevust alles selle aasta alguses, on platvormi kaudu investeerinud 1500 investorit 27 Euroopa riigist, olles tarbijalaenudena välja andnud ligi 1,8 miljonit eurot. Eestist on tema kinnitusel praeguseks liitunud 218 investorit, kellest ligi 60% tegutseb aktiivselt.Veidi üle kuu aja tagasi hakati paari aasta eest siinsele turule laienenud ­Läti autoliisija Mogoga koostöös pakkuma võimalust investeerida Eestis väljastatavatesse laenudesse sõiduki tagatisel. “Testperiood on olnud äärmiselt edukas – oleme aidanud finantseerida rohkem kui 250 laenu, investeeritud kogusumma ületab 300 000 eurot,” resümeeris Šulte, märkides, et investeeringute keskmine tootlus on seni olnud 13,3%.

    Mintosel on Eestis head võimalusedTauri Alas, väikeinvestor

    Mina isiklikult Mintoses praegu ei investeeri, kuid ei välista seda tulevikus. Kõikides ühisrahastusportaalides on tavalisel investoril mõtestatult väga keeruline investeerida, sest ­uusi portaale tuleb pidevalt peale ja vajaliku hajutatuse saamiseks peaks olema üpriski suur portfell. Mintos on tegelikult juba Eesti turul olemas ligi kuu või enam. Nende positsioon on praegu suhteliselt hea. Ühisrahastus ei ole saavutanud liiga suuri mõõtmeid, mis tähendab, et neil on võimalus õppida teiste kogemusest.

    Turgu Mintosel Eestis minu hinnangul on. Auto tagatisel pakuvad Eesti ühisrahastusplatvormidest laenu vaid OmaRaha, seega eristub Mintos muudest platvormidest märkimisväärselt. Lisaks on Mintose eelis strateegiline partnerlus Mogoga, kes sisuliselt pakub päris kiire võimaluse siia turule siseneda ja mitte ­ainult Eestisse, vaid kogu Baltikumi! Praegu on võimalik investeerida ka Läti laenudesse, mis on kinnisvaraga tagatud. Seega on neil olemas oma kindel nišš, kus tegutseda.

    Ma pean heaks ideeks investeerida rohkem kui ühel ühisrahastusplatvormil, sest lisaks investeeringute riskile on alati olemas platvormi ebaõnnestumise risk. Ükski Eesti või Balti ühisrahastusportaal ei ole veel pankrotistunud, seega pole meil teadmist, kuidas protsessid negatiivse stsenaariumi puhul tegelikult toimivad.

    Mintose risk on eelkõige tagatise hinnastamine. Olgu tagatiseks auto või korter Valkas või Daugavpilsis – seega perifeerias –, siis tavainvestor ei ole võimeline kuigivõrd kiiresti hindama sellise vara väärtust ega likviidsust. Seega võib juhtuda, et kõrgelt hinnastatud tagatise likvideerimise korral ei pruugi vara eest saada investeeritud summat ning individuaalne investeering võib osutuda negatiivse tootlusega investeeringuks. Siin kehtib ühisrahastuse kuldreegel, mis eeldab investeeringute hajutamist.

    Plusspoolele saab kanda avatud suhtlemise investoritega, mis on kriitiline punkt kogu ühisrahastuses. Enamasti aitavad tavainvestorid portaalil kasvada kriitilisele tasemele, kus institutsionaalne investor võib hakata huvi tundma portaali vastu. See loob hea võimaluse edasiseks kasvuks. Mintos võtab oma investorkogukonda väga tõsiselt ja ma ei näe põhjuseid, miks Mintos ei võiks olla Baltikumis number üks.

    Miks Te otsustasite Eesti turule siseneda?
    Me tegeleme kogukondliku laenamisega ja olime praeguseks tegelikult juba Eestis paar kuud tegutsenud. Teeme koostööd Mogoga, mis on autolaenuäri ja sisuliselt kasutame oma platvormi nende laenude rahastamiseks. Nad ise teevad kogu turunduse ja muu selletaolise. Investorite poole pealt on meil Eestist rohkem kui 100 investorit ja ühisrahastus on Eestis paremini tuntud kui Lätis.Miks Eesti? Loomulikult seepärast, et see on Lätile lähedal, Eestis tegutseb praegu kuus ühisrahastust pakkuvat platvormi ja mõni neist, nagu Bondora, on juba üsna pikka aega töötanud.Justnimelt, Eestis on juba kuus ühisrahastuskeskkonda – kas Teid siinne konkurents ärevaks ei muuda?
    Ma usun, et praegune maht on vaid murdosa turu potentsiaalist. Arvan, et tekib veel rohkem platvorme ja kindlasti on Mintosele Eestis ruumi. Asja tuleb vaadata nii laenajate kui ka investorite poolelt. Laenude poolel pakume auto tagatisel senisest erinevat toodet ning investeerimises oleme pankade deposiitidega võrreldes tillukesed. Eestis kavatseme laenajate ja investorite hulka kasvatada.Mis on Mintose peamised erinevused võrreldes teiste Eestis tegutsevate platvormidega?
    Teised platvormid pakuvad ka ilma tagatiseta laene. See on peamine erinevus.Millised on Mintose lähimad konkurendid?
    Peamine konkurent on Bondora, aga kaudsed konkurendid on kõik ettevõtted, kes iganes tarbijatele laene väljastavad, seal hulgas pangad. Investorite poole pealt on meil samuti tohutu hulk konkurente. Ses mõttes võistleme teiste ühisrahastusplatvormidega, aga näiteks ka aktsiaturgude ja pangadeposiitidega.Mitte väga kaua aega tagasi küsisite investoritelt 2% teenustasu. Hiljuti Te sellest küll loobusite, ent kui kauaks see nii jääb?
    Langetasime praegu teenustasu tõepoolest 0% peale ja hoiame seda nii vähemalt 2015. aasta lõpuni. Kui tulevikus uuesti teenus­tasu küsima hakkame, siis kaalume selle tõstmist sektori keskmisele, mis on praegu ligi 1%.Millised on äride laiendamise plaanid, juttu on olnud Poolast?
    Meil on Euroopas investoreid juba 27 riigist. Seega investorite lõikes on olulisem olemasolevates riikides investorite baasi kasvatamine. Ning laenajate poolest on head turud Ida- ja Kesk-Euroopa. Selles kontekstis on Poola loomulikult hea turg.Tarbijalaenude turu jaoks kerkivad majanduskriiside ajal üles üsna suured riskid.
    Ma ei usu, et kogeme nii pea ühtki 2008. aastaga võrreldavat ­finantskriisi. Äritsükli aeglustumine paneks P2P (peer to peer, inimeselt inimesele – ingl k) laenuandjad proovile ja kuigi maksevõime halveneks, kahtlen, et investorid jääksid kahjumisse.Olgugi et Mintose laenud on välja antud kinnisvara või ­autode tagatisel, siis need tagatisvarad ei pruugi olla ülemäära likviidsed.
    Jah ja ei. Loomulikult ei ole see nii likviidne nagu raha, aga me ei näe, et vajadusel oleks kinnisvara või autosid väga raske müüa. Meie platvormi keskmine LTV (loan-to-value – piirmäär laenusumma ja laenu tagatis­vara väärtuse suhtele) on alla 40%. Kindlasti võtaks müümine aega, aga ma ei nimetaks neid varasid ebalikviidseteks.Mida praegu P2P turust arvata – paistab, et see on üsna tuline?
    P2P sektor kasvab väga kiiresti, kahekordistudes üleilmselt iga üheksa kuu tagant. Võib jääda mulje, et pakkujaid on palju, aga tegelikult moodustab see murdosa kogu potentsiaalsest turust. Selletaolisel äril on endiselt palju võimalusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn börs jätkas nädalat tõusuga
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.