Juhan Lang • 22. oktoober 2015 kell 11:45

Kuidas pagulaste abiga rikkaks saada?

Ekspertide hinnangul aitavad sõjapõgenikud majandust elavdada.  Foto: EPA

Kui nii mõneski tekitab pagulaste sisseränne õõva ja teadmatust, siis külma pead ning analüütilist meelt säilitav väikeinvestor võib põgenikekriisist hoopis kasu lõigata.

Kas põgenikekriis on midagi sellist, mida investeeringute puhul arvesse võtta?Viljar Veebel, riigiteaduste dotsent 

Arvestades pagulasvoolu suurt osatähtsust iibega võrreldes ja pikaajalisust, siis kindlasti. Hea näide on siin Rootsi ühiskond viimase 15 aasta jooksul. Enne aktiivse sisserändelaine algust 2000. aastal sündis Rootsis keskmiselt 90 000 last aastas ja iive oli 2000-6000 inimese jagu negatiivne. Paljuski tänu sisserändajatele sündis 2014. aastal juba 115 000 last ja iive oli 25 000 inimese võrra positiivne. See tähendab võrreldes pagulaseelse perioodiga tulevikus juba 30 000 töötegijat ja tarbijat igal aastal rohkem.

Lisaks sellele rändas neil aastatel Rootsi igal aastal hinnanguliselt 50 000 pagulast või majandusmigranti. Lihtsustatult tähendab see kokku ligi miljonit lisatarbijat ja töötegijat 10 aasta jooksul. Seega on vaikselt vananevast ja vähenevast Rootsi ühiskonnast saanud positiivse iibega ja noorenev ühiskond, mis suudab pakkuda nii tööjõudu kui kasvavat tarbijaskonda ning ühtlasi meelitada välisinvestoreid.

Kui rääkida põgenike mõjust Eesti investoritele, siis tuleb LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul esmalt selget vahet teha, missugusesse Euroopa regiooni investeerimisest on jutt. Ta selgitas, et kohalike ettevõtete puhul põgenike erilisest või mingil määralgi mõõdetavast mõjust nende käekäigule lähiaastatel rääkida ei saa. Eesti pole põgenike silmis sihtkoht, kuhu soovitaks tulla, ja ka Euroopa Liidul puuduvad illusioonid meie võimekuse kohta.

Vitsur nentis, et siia sattunud põgenike arv on praegu mitu suurusjärku väiksem isegi sellest põgenike hulgast, mida Soome iga nädal vastu võtab, rääkimata Rootsist. Võrreldes Saksamaaga on ka nende võime põgenikke vastu suhteliselt tagasihoidlik. Vitsuri hinnangul tasub meeles pidada, et meile vastuvõtmiseks sobivad inimesed kipuvad Vahemere-äärsetes riikides kuhugi ära kaduma enne, kui neile järele jõuame minna.

„Seega tuleb ka kohalikel investoritel põgenikest kasu saamiseks pöörata tähelepanu nendele riikidele ja ettevõtetele, kus põgenikke tõepoolest olulisel määral kasutama hakatakse,“ leidis ta. „Ilmselt hakkavad seal toimuma analoogilised protsessid nagu USAs on toimunud praktiliselt kogu aeg pideva tööjõu sissevoolu mõjul.“

LHV majandusekspert Heido Vitsur soovitab investoritel vaadata riikide poole, kuhu suundub rohkem põgenikke.  Foto: Andres Haabu

Maailmas on põgenikke 59,5 miljonit, neist sisepõgenikke 2/3 ja väljapoole koduriiki põgenenuid 1/3.

Süüria konflikt on kestnud 4,5 aastat.

Süüriast on põgenenud 4,2 miljonit inimest, riigi sees ümberasunuid lisaks ligi 8 miljonit.

Suurimad süürlaste vastuvõtjad ametlikel andmetel on Türgi (2,1 miljonit), Liibanon (1,1 miljonit) ja Jordaania (600 000).

Euroopa riikides on esitatud perioodil 2011-2015 varjupaigataotluse 513 000 süürlast (24% Saksamaale, 21% Serbiale, 16% Rootsile).

Sel aastal on meritsi Euroopasse jõudnud 644 038 inimest, neist 53% süürlased, 16% afgaanid, 6% eritrealased ja 5% iraaklased.

Eestisse on jõudnud 42 süürlast.

Eestis on pagulasi kokku (1997-2015 I kv) 121.

Allikad: ÜRO pagulasamet (UNHCR), politsei- ja piirivalveamet

Võidavad toidu- ja tarbekaupade müüjad

Vitsuri sõnul vähendab tööjõu juurdevool ettevõtete tööjõupuudusest tingitud arengutakistusi ja seega on kasusaajad sektorid, mis seni on kannatanud töökäte nappuse all. „Loomulikult omavad põgenikevoolus mingit osa ka spetsialistid ja muud kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kuid esiteks on need alati olnud liikuvamad kui muud töötajad ja firmad on neid alati osanud vajalikus ulatuses tööle rakendada,“ rääkis ta. „Teiseks ei ole nende osatähtsus põgenikevoos ülisuur,“ lisas ta.

Riigiteaduste dotsendi Viljar Veebeli hinnangul võivad paljud ettevõtted pagulaste sisserändelt kasu lõigata: esimeses etapis võidavad kõige rohkem toidu- ja tarbekaupade müüjad, seejärel laenu- ja liisinguettevõtted ja paralleelselt ka näiteks auto- ning kinnisvaraturg.

„Tööjõuna panustavad nad eelkõige kaubandusse, toitlustusse ja meelelahutusse,“ selgitas ta. „Kasvav tööjõud ja tarbijaskond muudavad Eestit tervikuna atraktiivsemaks ka välisinvestoritele. Õige pea avastame, et pajud neist on jõudnud hariduse ja kultuurivaldkonna tegijate hulka.“

Veebel rõhutas, et Eestisse jäävad pagulased ei viiks siit midagi ära ega vähenda praegust kohalikku tarbimist. Konkurents suureneb meelelahutusturul ja toitlustuses.

Kuidas saab kohalik ettevõtja pagulasi aidata?Eero Janson, MTÜ Pagulasabi juht

Esiteks saavad ettevõtted aidata, võttes pagulasi tööle. Seni on huvi väga suur, meiega on ettevõtjad ühendust võtnud märkimisväärselt palju just tööjõu otsimisega seoses. Samas tasub silmas pidada, et pagulaste seas on iga haridustaseme ja töökogemusega inimesi – nii kõrgelt haritud erialaspetsialiste kui ka madalama haridusega lihttöölisi. Riigi, pagulaste endi ja ettevõtjate huvides on see potentsiaal maksimaalselt ära kasutada, st mitte suunata kõrgema haridusega spetsialisti esimesele lihttööle, kuna ta eesti keelt ei valda, vaid pigem luua talle võimalused kõigepealt intensiivselt keelt õppida (sh töökollektiivis), et seejärel täiskoormusega tööjõuturule siseneda. Siin saavad ettevõtjad näidata ka ise initsiatiivi ja endast meile teada anda: http://www.pagulasabi.ee/paku-abi.

Teine võimalus pagulasi aidata on teha nende seas sihtotsingut otse kriisikollete lähedalt, aidates neid nii erainitsiatiivi korras ohutusse riiki suunduda.

Kolmandaks, ettevõtted saavad vastavalt oma tegevusvaldkonnale Eestisse saabuvaid pagulasi kohanemisel toetada oma teenuste või kaupade pakkumisega tasuta või soodsamatel tingimustel või toetades kohanemist soodustavaid MTÜsid rahaliselt.

Lihttöölised surve all

Ka Vitsur leidis, et kuna arvuliselt domineerib odava tööjõu sissevool, võib see surve alla seada eelkõige paljude vähest õpet vajavate töökohtade palgad ja lõppkokkuvõttes ka seal töötanud kohalike inimeste töökohad.

„Aga ettevõtted ei peaks põgenikekriisi tõttu otseselt mingi löögi alla sattuma,“ rõhutas ta. „Probleemid võivad kohtadel tekkida üksnes seoses keerulisemaks muutuva sotsiaal- kultuurilise kontekstiga.“

Vitsuri hinnangul ei ole põgenikud niivõrd majandus- kui sotsiaalkultuurilise kontekstiga probleem, mistõttu majanduses selle mõjul otseseid vapustusi oodata ei ole. „Probleemid on mujal. Teisest küljest peab kõigile selgeks saama see, et praegused põgenikud pole kaugeltki kõige suurem inimmass, kes sellel sajandil Euroopasse ümber asuda üritab.“

Pagulased tuleb kiiresti kaasata väikeettevõtlusse ja tööturuleViljar Veebel, riigiteaduste dotsent 

Isegi kui põgenikevool saadakse nii-öelda kontrolli alla, ei taastu lähikümnendil enam need madalad pagulaste tasemed, mida nägime 10 aastat tagasi. Seega Eesti puhul on otstarbekas arvestada 500 või rohkema pagulasega igal aastal järgmise kümnendi jooksul ning nende kaasamine ja rakendamine on mõttekas pikaajaliselt planeerida.

Kui põgenikekriis suureneb, on peamine erinevus pagulastega seotud alaliste teenuste teke (majutus, toitlustus, koolitus jne). Tegelik integreerumine nähtavasti kannatab, sest pagulased jäävad liiga kauaks abisüsteemi ega pruugi hiljem tööturuga kohanduda. Kui migratsioonivoog suudetakse kontrolli alla saada, oleks protsess loomulikum ja ideaalis integreeruks igal aastal sama palju pagulasi kui tuleb uusi.

Kuigi regionaalpoliitiliselt tundub mõistlik pagulaste abiga elavdada äärealade majandust, saab nende tõeline integreerumine toimuda eelkõige linnades (suuresti vaid Tallinnas), kus on neile piisavalt huvitavaid väljakutseid ja töökohti ning kultuurilist tolerantsust.

Oluline on pagulased aktiivselt ja kiiresti kaasata väikeettevõtlusesse ja tööturule selle asemel, et neid hoida äärealade pagulaskeskustes või loota nende rakendamist liinitöölistena. Kindlasti oleks juba saabuvatel pagulastel rakendust avatud suhtlemist eeldavates ametites. Paljusid pagulasi saaks kaasata ka noorte harimisse pagulas- ja põgenike teemal. Edaspidi võis siiski juba pagulaste valikul pidada silmas, milliste oskuste ja erialade inimestele meil tegelikult rakendust oleks. Oluline on neid mitte näha ülalpeetavate või abivajajate, vaid inimestena, kes suudavad ja tahavad endale elatist teenida ja edukaks saada.

Turge jätab põgenikekriis külmaks

Swedbanki vanema investeeringute juhi Tarmo Tanilase kinnitusel ei ole finantsturgude arvates põgenikekriis praegu veel tõsine probleem, mistõttu investeeringute tegemisel pole selle mõju kuigi suur. Kui olukord peaks siiski eskaleeruma ning viima füüsiliste konfliktideni, siis võivad ka turud rahutuks muutuda.

„Sellisel juhul on kõige suurema surve all kõrgema beetaga (mida kõrgem on beeta, seda kõikuvam aktsia – toim) aktsiad ning regioonid, mille poliitiline risk on kõrgem,“ rääkis ta. „Raha hakkaks tõenäoliselt rohkem liikuma arenenud riikide aktsiatesse, eeskätt USAsse, kus põgenikekriisi mõjud on minimaalsed. Segaduse kasvades on prognoositav ka dividendiaktsiate eelistamine kasvuaktsiatele ning high yield (kõrge tootlusega – toim) ja arenevate turgude võlakirjade müügisurve tõus.“

Praegu on turud tema sõnul mures pigem riikide majanduskasvu aeglustumise ning keskpankade rahatrükist hoolimata ähvardava deflatsioonilise keskkonna pärast, mis soodustab tarbijate ostuotsuste edasilükkamist. See omakorda paneb äraootavale seisukohale ettevõtjad, kes ei julge teha uusi investeeringuid ning kauba lattu seisma jäämisel on sunnitud töötajaid koondama.

Tanilase hinnangul on Euroopa asunud põgenikekriisiga otsustavamalt tegelema, mistõttu paistab talle tõenäolisem stsenaarium, et migratsioonivoog suudetakse kontrolli alla saada.

Põgenikevool kasvab

Seevastu Veebel ennustas, et pagulasvool Euroopasse üha kasvab, kuna Põhja-Aafrika konfliktid ei näita rahunemise märke ja humanitaarkriis pigem süveneb. Teiseks kasvavad ka tõmbefaktorid: rohkem edukalt vastu võetud pagulasi annab positiivset tagasisidet kodumaale, et tasub ohtudest hoolimata pikk tee jalge alla võtta. Samuti on sisse töötatud ja arenemas pagulaste ebaseadusliku ülevedamise tarneahelad.

„Seega on pagulaste vool järgmisel 10 aastal kasvav ja meie valida on vaid see, kuidas olukorras toimida – kas näha selles probleemi või võimalust,“ ütles ta. „Euroopale on peamine väljakutse, kas leitakse ühishuvid ja kokkulepped või üritab iga riik lahendada olukorda oma huvidest lähtuvalt ja tihti teiste arvel. Eesti jääb pagulaspoliitikas tõenäoliselt vähemalt mõneks ajaks nõndanimetatud policy-taker'iks, joondudes eelkõige Saksamaa seisukohtadest ja Euroopa Komisjoni suunistest.“

Hetkel kuum