Kui hulluks kujuneb 2016. aasta?

Artikkel

- Börsiuudised
- Fredy-Edwin Esse
- 14. jaanuar 2016 kell 8:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui hulluks kujuneb 2016. aasta?
Nasdaqi börsimaja esine New YorgisFoto: EPA
Ilmselt on nüüdseks juba kõik kuulnud, et Royal Bank of Scotland soovitas klientidel kõik investeeringud peale kõrge kvaliteediga võlakirjade maha müüa. Hiina ja USA aktsiaturgude langus on muutunud juba üsna inetuks. See kõik paneb küsima: kui hulluks kujuneb 2016. aasta?
Tasub üle korrata, mida RBS Capitali ökonomistid 8. jaanuaril (uudis sai avalikuks neli päeva hiljem) enda klientidele soovitasid, sest see vaid kiirendas aktsiate müügilainet maailma börsidel.
Maailmas on liiga palju võlga, et kasvada hästi, hoiatas RBSi ökonomist Andrew Roberts. Tema sõnul võib tehnoloogia areng ja automatiseerimine pühkida minema kuni pooled arenenud riikide töökohad. Aktsiatele prognoositi 10-20% langust sel aastal.
Eelkõige oldi pessimistlikud Hiina ja toorainete suhtes ning hoiatati, et toornafta barrel võib kukkuda 16 dollarini. Pankurid prognoosisid, et suurema osa aastast keskenduvad investorid sellele, kuidas loobuda positsioonidest, mis teenisid kasu pikalt kestvast rahatrükist.
Prognoosid on üsna äärmuslikud, kuid RBS ei ole kaugelt ainus analüüsimaja, kes ennustab rasket aastat. Küll aga on nende nägemus kõige mustem.
Pärast keerulist 2015. aastat vaatavad analüütikud alanud aastat madalate ootustega. Kui mullu arvas enamik, et S&P 500 tõuseb keskmiselt 10% aasta peale, siis tänavu on prognoos poole võrra väiksem.
Investeerimisguru Byron Wieni 10 prognoosi selleks aastaks
1. Hillary Clinton läheb presidendivalimistel vastamisi vabariiklaste kandidaadi Ted Cruziga ja võidab. Demokraadid saavad tänu Hillary tugevale esitlusele taas Senatis enamuse.
2. USA aktsiaturud kukuvad. Aktsiad odavnevad, sest kasumid on nõrgad, surve marginaalidele on tugev ja investorid hoiavad suurt osa investeeringutest rahas globaalse ebakindluse tõttu.
3. Föderaalreserv tõstab 2016. aastal ainult ühe korra intressimäärasid ja üksnes 0,25 protsendipunkti. Ettevaatliku taktika taga on nõrk majandus, ettevõtete kehvad kasumid ja raskustes arenevad turud.
4. Globaalsed investorid väldivad ameerika aktsiaid nõrga majanduse ja halvasti esineva turu tõttu. Dollar nõrgeneb euro vastu 1,20 dollarile.
5. Hiina suudab vaevu vältida järsku maandumist ning nende majandus ei suuda toota piisavalt töökohti noorte rahuldamiseks. Hiina pangad on hapude laenude tõttu hädas ning riigi võlakoorem tõuseb 250%ni SKPst. Majanduskasv kukub alla 5% ning ekspordi stimuleerimiseks devalveeritakse jüaani.
6. Põgenikekriis tõstatab taas küsimuse Euroopa Liidu lagunemisest, mis tuleneb paremäärmuslaste populaarsuse kasvust. Mingile otsusele ei jõuta, kuid euro ja selle toetajate pikaajaline väljavaade muutub tumedamaks.
7. Nafta vegeteerib 30 dollari juures. Peamine põhjus on globaalse majanduse nõrk kasv, kuid ka Iraani lisatootmine ja Saudi Araabia otsus toodangut mitte vähendada.
8. New Yorki ja Londoni luksuskinnisvara teeb järsu languse, sest Vene ja Hiina ostjad kaovad turult ning Lähis-Ida kliendid on ettevaatlikud. Palju kallis kinnisvara jääb müümata, mis survestab arendajaid.
9. USA 10aastase valitsusvõlakirja tootlus püsib alla 2,5% tänu nõrgale majandusele. Investorid ostavad võlakirju kokku turvainvesteeringutena.
10. Tugevast võlakoormast ja nõrgast nõudlusest räsituna kukub globaalne majanduskasv 2% peale. Hiina ja USA koos arenevate turgudega on languse taga.
Kasumid ei kasva
Pessimism on ka mõistetav. Aasta algus on olnud väga raske ja pulliturg USAs on kestnud juba üle kuue ja poole aasta - see on pikim pärast 1990. aastaid. S&P 500 on finantskriisi põhjast 2009. aastal rallinud 245% ning tagasitõmbumine on enam kui loogiline ja oodatud.
Üks pullituru põhivedajaid on olnud ettevõtete märkimisväärne efektiivsuse ja kasumite kasv. 2016. aastaks prognoosivad analüütikud S&P 500 ettevõtetele keskmiselt 7,6% kasumikasvu. Kui aga globaalne majanduskasv koos Hiina ja USAga aeglustub, nafta kukub veelgi või dollar kallineb edasi, siis 7,6% kasvu on raske saavutada.
Tasub ka arvesse võtta, et palgad kasvavad Ühendriikides 3,1% tempos, mis vaid lisab kasumireale survet. Kui kasumite hoidmiseks hakatakse koondama, vähendab see tarbijate ostuhuvi ja kindlust, mis mõjub kogu majandusele negatiivselt.
Hoidke Saudi Araabial silma peal
Arenevatele turgudele ei prognoosita ka midagi meeldivat, sest dollari ralli ja kukkunud toorainete hinnad on neile riikidele laastavalt mõjunud. Eelarve puudujääkide täitmiseks võivad välisinvesteeringutele toetuvad riigid sattuda tugeva surve alla, kui kapitali väljavool intensiivistub. Probleem seisneb selles, et nii ettevõtted kui ka riigid võivad olla võtnud märkimisväärseid dollarilaene ja kuna nende sissetulekud on koduriigi valuutas, siis see vaid võimendab keerukat olukorda.
Võlakirjaturul on juba praegu näha massiimmigratsiooni kõrgekvaliteedilistesse väärtpaberitesse nagu USA 10aastased valitsusvõlakirjad. Rämpsvõlakirjade jaoks oli juba eelmise aasta lõpp väga inetu ning see trend peaks analüütikute hinnangul jätkuma ka sel aastal.
Paljude asjatundjate sõnul tasub sel aastal silma peal hoida Saudi Araabial. Hiina ja USA peaks niikuinii iga investori tähelepanu all olema, kuid 2016. aasta võib saudidele väga märkimisväärseks osutuda. Saudi Araabia käes on võim mõjutada nafta hinda ja on küsimus, kui kaua nad kavatsevad madalat nafta hinda kannatada. Samal ajal on nende pinged Iraaniga kasvanud ja kõige pessimistlikumad vaatlejad on arvamusel, et võib sõjaks minna.
Lisaks on saudide rahvuslik valuuta seotud dollariga. Kui nad soovivad kurssi hoida ja Föderaalreserv tõstab intressimäärasid, siis on saudid kahvli ees: kas loobuda kursi seotusest dollariga või järgida Fedi olukorras, kus kahanev eksporditulu nõuab madalamaid intressimäärasid ja nõrgemat valuutat, mitte vastupidi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum