Saudi Araabia andis sel nädalal teada, et tahab tulevikus keskenduda infotehnoloogia ning tervishoiu- ja turismisektorile ning sellega veenda investoreid, et edukalt saadakse hakkama ka odava nafta hinna tingimustes.
- Saudid tahavad naftasõltuvust vähendada Foto: epa
Saudi tippametnikud pidasid sel nädalal
Saudi Araabia pealinnas Riyadhis asuvas luksushotellis kohtumise, kus selgitasid riigi praegust majandusolukorda ning tulevikuväljavaateid. Sel aastal on Saudi Araabia eelarvedefitsiit pea 100 miljardit dollarit ning kuningriik seisab silmitsi kümnendite suurimate majandusväljakutsetega, kirjutab CNBC.
Saudi ametnikud lubasid, et tulevikus püütakse vähendada sõltuvust
naftast, samuti plaanitakse kärpida avaliku sektori töökohtade arvu. Majanduskasv ning töökohtade loomine jäetakse seega erasektori hooleks, kusjuures riik on lubanud uutele tööstusettevõtetele õla alla panna.
„Varasemast kvantitatiivsest kasvumudelist muututakse kvalitatiivseks ning majanduskasv on võrdselt jaotunud,“ kommenteeris Saudi Araabia riikliku naftafirma Saudi Aramco juht Khalid al-Falih.
Ametlikel andmeil registreerus nimetatud konverentsile enam kui 2400 akadeemikut, ametnikku, konsultanti ja eksperti.
Saudi Araabia kaubandus- ja tööstusminister Tawfiq al-Rabiah lausus, et Saudi Araabia on niinimetatud Hollandi haiguse ohver ning lisas, et riik püüab omalt poolt teha kõik, mis võimalik, et end „ravida“. Saudi Araabia puhul väljendub Hollandi tõbi selles, et naftasektor surus teised majandusvaldkonnad välja.
Ametnikud väitsid, et nüüd püüab riik keskenduda uutele teemadele. Muuhulgas soovivad saudid viia läbi põhjaliku tervishoiureformi, mille käigus osa riiklikust tervishoiusüsteemist läheks sõltumatute äriühingute alla. Lisaks arutati ka selle üle, kuidas kaasata saudi naisi rohkem äritegevusse.
Kriitikud: liiga julged plaanid.
Kohaolijate seas oli palju välismaiseid ettevõtjaid ning äritegelasi, mistõttu arvatakse, et paljud näevad saudi planeeritavates muudatustes potentsiaali.
Samas on teada, et saudid on asunud oma välisvarade kallale, et eelarvepuudujääki täita. Sellest hoolimata on saudidel endiselt 628 miljardi dollari väärtuses välisvarasid, mille eest saaks uusi projekte finantseerida palju aastaid.
Kriitikud on väitnud, et saudid võtavad muudatusi liiga suurelt ette ning inimesed ei pruugi nendega kaasa tulla. Tööd riigiettevõttes on alati peetud turvaliseks, eraettevõtlust aga pigem keeruliseks. Lisaks sellele puudub riigis enamikul inimestel igasugune kogemus eraettevõtluses.
„Eemaldumine rantjeemajanduslikust (ressursisõltuv majandus – toim) süsteemist pole mugavamate killast,“ lausus saudi ettevõtetega koostööd tegeva Organized Change Consultancy tegevpartner David Chaudron. „Nad proovivad, ent põhiküsimus on selles, kas muudatused on piisavad, et tõrjuda vana süsteemi inertsi? Mina ei tea,“ nentis ta.
Kahtlustest hoolimata olla konverentsil märgatud, et kui varem olid saudid muudatuste osas pigem skeptilised ning seetõttu ei suudetud ka neid ellu viia, on asi muutunud. Tekkinud on poliitiline tahe, et asju liikuma saada.
Muudatused said alguse eelkõige tänu eelmise aasta jaanuaris võimule saanud kuningas Salmanile, kes lõi majandus- ja arenguküsimuste nõukogu. Samuti olla saudid valitsuse heaks tööle palganud mitmeid lääne ametnikke, et plaane läbi arutada.
Seotud lood
Reklaamiagentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari võtavad Äripäeva raadio värskes saates luubi alla järgmise aasta turundusstrateegia ja eelarve koostamise ning annavad soovitusi, kuidas kitsamal ajal targalt toimetada.