Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti seadused jäävad ühisrahastusele jalgu

    Ebastabiilne seadusandlus teeb ühisrahastuse platvormi pakkumise keerulisemaks.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Nii Eestis, Soomes kui ka Hispaanias tegutseva Bondora kogemus näitab, et Eestis pärsib ühisrahastust seaduste liiga sage muutumine, samas kui välismaal on probleemid seotud võlgade kättesaamisega.

    Väike- ja tarbimislaenudele keskenduva platvormi eesmärk on pakkuda teenust pankadest paremate tingimustega, kuid turuosa kasvatamine eeldab erinevatest regulatsioonidest läbi murdmist ning võimekust teha kindlaks laenaja riskiprofiil. „Toote väljastamise muudavad raskemaks seadusandlusest tulenevad piirangud ning oma aja võtab ka laenusoovija taustaandmete kogumine,“ viitas Bondora asutaja ja tegevjuht Pärtel Tomberg Äripäevale antud intervjuus erinevatel turgudel tekkida võivatele probleemidele.
    Eesti seadusandlus liiga muutlik
    Bondora, kelle laenuportfell koosneb 40–65 protsendi ulatuses Eestis välja antud laenudest, on kodumaal mitmel korral kokku puutunud seadusandlusest tuleneva ebastabiilsusega. „Kui enamik Euroopa turge on stabiilsed, siis Eestis käivad asjad nii, et algul pole mingis valdkonnas üldse regulatsioone või on need väga leebed, siis tuleb aga välk ja pauk ning asju hakatakse ootamatult üle reguleerima,“ rääkis Tomberg sellest, et ettevõtetel jääb tihti liiga vähe kohanemisaega.
    Kuigi suur osa tarbimislaene puudutavast seadustest tuleneb Euroopa Liidu direktiividest, siis Tombergi arvates võiks Eesti neid ettevõtluskeskkonnaga paremini sobitada. „Eesti omapära on see, et kõiki direktiive tõlgendatakse nende karmimas sõnastuses, samal ajal kui teised Euroopa riigid kohandavad need vastavalt oma turule,“ selgitas ta. „Kui Eestis keeratakse vint üle, sest mõeldakse, et Brüssel käskis ja nii teeme, siis mujal maailmas suhtutakse direktiividesse paindlikumalt,“ lisas Tomberg.
    Välisturgudel ollakse konservatiivsed
    Kuigi Bondora on uusi ärivõimalusi otsides ära kaardistanud terve Euroopa, siis konkreetseid laienemisplaane ettevõttel sel majandusaastal ei ole. Pigem keskendutakse Tombergi sõnul olemasolevatele turgudele Eestis, Soomes ja Hispaanias ning üritatakse seal positsiooni parandada. „Tahame Soome turul saada suurimaks mittepangast krediidiandjaks, Eestis oleme selle juba saavutanud, kuid Soomes tähendab see 5–10 miljonit eurot laene kuus,“ selgitas Tomberg.
    Hetkel on aga kõige rohkem Bondora väljastatud laene hapuks läinud Hispaanias, kus eelnevalt kirjeldatud eesmärgi saavutamine võtaks ka oluliselt rohkem aega. Tombergi sõnul on taustakontroll oluline ning seejuures loeb eelkõige see, millistele andmetele ühes või teises riigis on võimalik ligi saada. „Meil on igas riigis oma krediidibürood, kellelt inimeste tausta ning nendega seotud riskide kohta andmeid ostame,“ selgitas Tomberg. „Kontrollime ka pangaväljavõtteid ning sissetulekuid,“ ütles ta, lisades, et efektiivsuse saavutamine võib siiski aega võtta.
    Lisaks taustakontrollile on võlgade kättesaamisel väga oluline ka see, milline on sihtturu kultuur. „Võlamenetlus on riigiti erinev, palju sõltub näiteks sellest, kuidas on üles ehitatud kohtusüsteem,“ selgitas Tomberg. „Samuti tuleb mõnes riigis inimeste liigutama panemiseks nendega rohkem rääkida, teistes vähem,“ lisas Bondora asutaja.
    Laenutoote arendamise välisturgudel teeb keeruliseks ka see, et tagasiside tsükkel on küllaltki pikk. „Kuna ühe lepingu pikkuseks on 3–5 aastat, siis läheb mitu kuud, et tootearenduses tehtud muudatuste efekti näha ning selle põhjal näiteks oma hinnastamisprotsessi kujundada,“ rääkis Tomberg.
    Ka Eestis on taustakontroll keeruline
    Kuigi Eestist laenusummade kättesaamisega on üldjuhul vähem probleeme kui Hispaanias või Soomes, on ka siin kitsaskohti. „Eesti on teistest maas selles osas, et meil puudub tsentraalne krediidiregister,“ tõdes Tomberg. „Osa ettevõtteid proovib sellega küll alustada, kuid registri loomine ei tule kõne alla seni, kuni see tehakse kohustuslikuks,“ lisas ta.
    Tombergi sõnul seisneb probleem selles, et väikelaenude turust kolmveerandit kontrollib Swedbank. „Neil pole mingit motivatsiooni registri kaudu oma andmeid teistega jagada,“ arvas ta. „Nad leiavad tuhat põhjust, mis seda piiraks – see on oligopoolse või monopoolse turu näide,“ leidis Bondora asutaja, lisades, et kuigi väiksemate pankade võrgustik plaanib registreid ehitada, siis ilma suurte osaluseta ei saada ikkagi enamusele turust ligi. „Register tooks riskitasemed ja intressid alla,“ kirjeldas Tomberg sellega kaasnevat positiivset mõju.
    Hispaanias saab Bondora taustakontrolliks kasutada andmete otsetõmbamist pankadest. „See tähendab, et kliendid ei pea meile neid ise esitama ning kogu protsess on lihtsam, Eestis see kindlasti nii ei toimiks,“ jagus Tombergil Eesti suhtes kriitikat.
    Kuigi taustakontroll on vajalik ja aitab investorite usaldust võita, ei kaota see võimalust oma rahast täielikult ilma jääda. „Ka heade projektide puhul on riske lõputult,“ kirjutab portaali Rahaasjad asutaja Kaido Koorits. „Näiteks edukas taustakontroll ei välista laenusaaja surma autoõnnetuses, pankrotti mõne teise projekti tõttu või intresside üldist tõusu,“ toob ta näiteid. Samuti võib majanduskriisi korral SKP kukkuda ning see mõjutab ka laenude tagasimakseid. „Tööpuudus suureneb ja palgad karmistuvad, see suurendab hapude laenude hulka,“ arvab Koorits.
    Laenuraha ühe kliki kaugusele
    Hoolimata probleemidest loodab Bondora oma turuosa laiendada ning positsioone tugevdada. „Turgudel on ruumi küllaga, pangad ei taha väga selle osaga turust tegelda, kriisid on nad skeptilisemaks muutnud,“ sõnas Tomberg.
    Areneda kavatsetakse aga peamiselt tehnoloogiliste uuenduste abil. „Turunduse peale me otseselt ei mõtle, pigem tuleb laenusaamine hästi mugavaks muuta, et ühe kliki abil oleks võimalik raha kontole saada,“ arvas Bondora asutaja. „Kui see saavutada, ilma et risk üles läheks, tuleb teenuse kasv tegelikult läbi selle,“ lisas ta.
    Lisaks püütakse investoritele muuta kättesaadavaks nii palju andmeid kui võimalik. Seda seetõttu, et Tombergi arvates ei tohiks investor väga palju aega oma investeeringute haldamisele kulutada. „Kui aega kulub palju, siis see justkui vähendaks tootlust,“ vihjas Tomberg sellele, et aeg on raha.
    Samuti plaanib ettevõte selle aasta viimases kvartalis lõpuks kasumisse jõuda. „Siiani oleme olnud kasvule orienteeritud, kuid kuna õhus on palju teadmatust, hoiame oma rahavarusid,“ kinnitas Tomberg. „Meie puhver on suur ning nüüd keskendume kasumile, samas ambitsioone arvestades ei taha me olla kasumit teeniv keskmise suurusega ettevõte, vaid suurt kasumit teeniv suur ettevõte,“ lõpetas Tomberg.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.