Ericssoni aktsionärid külma duši all

Rootslaste rahvaaktsia odavnes päeva lõpuks 5,9% ja lõpetas nädala 45 Rootsi krooni tasemel. Aasta algusest on aktsia odavnenud üle 45%. Nii suurt verelaskmist kui kasumihoiatuse peale 12. oktoobril pole Ericssoni aktsionärid näinud 2007. aasta sügisest saadik.

Reedel avaldatud ametlikud tulemused kinnitasid kasumihoiatuses maalitud sünget pilti.

Firma teenis üle nelja aasta esimese kvartalikahjumi – puhaskahjum ulatus 180 miljonile Rootsi kroonile. Aasta varem teenis firma 3,1 miljardi Rootsi krooni suuruse kasumi (langus 106%). Kahjum aktsia kohta oli 0,07 Rootsi krooni võrreldes läinud aasta kasumiga 0,94 krooni aktsiast.

Kõikjal vähikäik

Nagu ette hoiatatud, kahanes Ericssoni käive 14%, 51,1 miljardile Rootsi kroonile. Suurim löök tuli võrguseadmete alalt, kus müük kahanes 19%. Teises kvartalis oli langus selles segmendis 14%, nii on trend süvenev. Languses olid ka teised suuremad tuluallikad – teenuste, tugilahenduste ja modemite müük.

Firma teatas, et negatiivsed trendid on tugevnenud, eriti on nõudlus vähenenud nafta hinnast ja dollari tugevusest mõjutatud turgudel – Brasiilias, Lähis-Idas ja Venemaal. Samas ilmnes majandustulemustest, et vähikäik on kõigil turgudel – ka Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias müük kahanes.

Kõik see toimub teravas konkurentsis Nokiaga, mis laiendas tooteportfelli Alcatel-Lucent SA ostuga, ning Huawei Technologies Co-ga, mis lööb Ericssoni hinnas ning pakub samuti laiemat toodete portfelli.

Ericssoni brutomarginaal kahanes 34 protsendilt 28 protsendile. See on viimase 15 aasta nõrgim näit.

Ärikasum kahanes kolmandas kvartalis 300 miljonile Rootsi kroonile 5,1 miljardilt Rootsi kroonilt ehk 93%.

Aktsionäridel on ilmselt oodata kehvemat dividendi, ehkki Ericssoni kontserni juhi kohuseid täitev Jan Frykhammar reedel veel dividendikärbet ei kinnitanud. Selle otsustab firma nõukogu, kui 2016. aasta tulemus on selgunud ning järgneva paari aasta väljavaated hinnatud.

„Ericssoni probleemiks on liiga kõrge kulubaas, mitmed häiritud funktsioonid ja tühi kontsernijuhi koht,“ kirjutas analüüsi- ja maaklerifirma Bernstein telekommunikatsioonisektori analüütik Pierre Ferragu kliendikirjas. Samas tõi ta välja, et Ericssoni turupositsioon on jätkuvalt tugev. Aktsia suhtes lubas ta taas armulikum olla, kui Ericsson suudab leida kontsernile õige ning õige mandaadiga tippjuhi.

Kamikaze töö

Kontserni juhi koht on vakantne alates tänavu juulist, kui päevapealt vallandati Hans Vesterberg, kes ei suutnud langust pidama saada. Sealtmaalt on ajutiselt kontserni juhi rolli täitnud Ericssoni finantsdirektor Jan Frykhammar.

Rootsi meedias on spekuleeritud mitmete nimedega, läbi on käinud kontserni Austraalia haru juhtiva Hakan Erikssoni, Ericssoni endise finantsdirektori ja metsanduskontserni Stora Enso juhi Karl-Henrik Sundstromi ning ligi kaks aastakümmet Ericssonis töötanud Johan Wiberghi nimi, kes on praegu Vodafone’i tehnoloogiadirektor. Kõige sagedamini on aga nimetatud SAABi juhti Hakan Buskhet (52).

SAAB ja Ericsson on selles mõttes sarnased, et mõlema jaoks on teadus- ja arendustöö ning 5G-tehnoloogia väga tähtsal kohal. Buskhel on inseneriharidus, mis oleks vajalik ka Ericssoni juhile. Samas on Rootsi Wallenbergide tööstusperekonna valdusfirma Investori osalus SAABis suurem kui Ericssonis, mis võib rääkida selle konkreetse juhivahetuse vastu, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Investor AB-le kuulub Ericssonis ligi 22% hääleõiguslikest aktsiatest. Teine suurim investor on valdusfirma Industrivärden AB eesotsas miljardär Fredrik Lundbergiga, millel on umbes 15% hääleõiguslikest aktsiatest.

Ericsson vajab negatiivse trendi pööramiseks juhti, kellesse investorid usuksid. DI kirjutas, et firma nõukogusse võib juhi kohale naasta Marcus Wallenberg, kel on suguvõsas enim tehnilist taipu ning kellel on väga hea rahvusvaheline renomee. Sellisel juhul tuleks tal lahkuda nõukogu juhi kohalt kas SEB pangas või SAABis.

Paljud äritipud, keda Ericssoni juhiks on kutsutud, on ära öelnud. Kardetakse kamikaze-tööd, kirjutas Dagens Industri. Välismaalt tippjuhi palkamist võib takistada Rootsis tekkinud furoor tippjuhtide kõrgete palkade ja boonuste teemal.

Möödunud nädalal ütles Investor AB juht Johan Forssell, et uue juhi leidmine on praegu esmane küsimus.

Kärped käivad

Frykhammari sõnul olnuks Ericssoni olukord veelgi drastilisem, kui firma poleks 2014. aastal käivitanud ulatuslikku kulude kärpimise kava, millele sel aastal lisandusid täiendavad meetmed. Eesmärk on kärpida 2017. aastaks kulusid 10 miljardi Rootsi krooni võrra. Rootsis tähendab see 3000 ehk viiendiku Rootsis Ericssoni palgal oleva töötaja koondamist. Sellele võib tulla lisa. Kärped on "kirurgilised", et säilitada fookus uurimis- ja arendustegevusel ning juhtpositsioon 5G-tehnoloogias, ütles Frykhammar.

„Nii palju kui mina tean, ei ole ettevõte müügis,“ ütles Frykhammar Bloombergi televisioonile. „Firmal on pikaajaliste omanike tugev toetus.“

Kommenteerides Rootsi majanduslehele Dagens Industri Ericssoni kehva seisu, ütles Nokia endine juht Jorma Ollila, et Ericsson on lihtsalt „taktist väljas“ ehk kahe tehnoloogia vahelises hetkes, kus investeeringud eelmise põlvkonna tehnoloogiasse vähenevad, kuid uus tehnoloogia pole veel valmis. 5G-tehnoloogia suurteks promoüritusteks on kavandatud 2018. aasta talvised olümpiamängud Lõuna-Koreas ning 2020. aasta suveolümpiamängud Tokyos. Tehnoloogia katsetamine on kavas Tallinnas ja Stockholmis.

Kasumihoiatuse peale kärpis reitinguagentuur Moody’s Ericssoni reitingu kahe sammu kaugusele spekulatiivsest tasemest. Eelmisel nädalal langetas Ericssoni reitingut ka S&P, tasemele BBB tasemelt BBB+ negatiivse väljavaatega. Reitingut aitaks hoida dividendi kärpimine.

Reedel avaldatud majandustulemuste peale langetas DNB Markets aktsia soovitust – „osta“ asemel on uus soovitus „hoia“. Analüütik Andreas Joelsson prognoosib aktsia sihtkursiks järgmise 12 kuu perspektiivis 47 Rootsi krooni.  Agentuuri Bloomberg koondatud 30 analüütiku hinnangust soovitab 8 Ericssoni aktsiat osta, 20 hoida ja 2 müüa.