2016. aasta turgude tähtsündmus

Mitmed eksperdid usuvad, et võlakirjaturu mull on lõhkenud.  Foto: EPA
Mait Kraun • 11 detsember 2016

Selle aasta kõige suurem majandussündmus toimus 11. juulil, mil sai otsa võlakirjade 40-aastane pulliturg (tõusev turg), arvavad mitmed eksperdid, vahendab Yahoo Finance.

„2016. aasta suurim sündmus ei olnud Brexit, Trump ega OPECi otsused. Suurim sündmus toimus hoopis 11. juulil,“ ütles Bank of America Merrill Lynchi peastrateeg Michael Hartnett.

Nimelt kukkus paar nädalat pärast Brexitit USA 30-aastaste võlakirjade tootlus 2,088protsendini. Samal päeval sai Šveitsi valitsus laenata raha 50 aastaks (2076. aasta tagasimaksega) negatiivse intressiga.

Kõigi aegade suurim pulliturg sai läbi

„See oli päev, mil kõigi aegade suurim pulliturg (võlakirjaturgudel) sai läbi. Alates sellest ajast on tootlused tõusnud ja ei ole kahtlustki, et tegemist on 2016. aasta tähtsaima sündmusega,“ nentis Hartnett.

Paljud inimesed, kes on investeerimisalal professionaalid, ei ole kunagi tegutsenud keskkonnas, kus intressimäärad pikaajaliselt tõuseks. Need on langenud alates 1980. aastate algusest. Kui tootlused langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi.

Tõsi, nelja kümnendi jooksul on ette tulnud ka perioode, kus võlakirjade tootlused on tõusnud. Ja see ei ole esimene kord, mil eksperdid ennustavad võlakirjaturu tõusu lõppu. Praegu on olukord aga veidi teistsugune, sest keskpangad on hoidnud intresse nulli juures, mida pole varem ajaloos juhtunud. Neil on võimalik intresse ainult tõsta ja sellega seotud ootused ongi võlakirjade hinnalangusele hoo sisse andnud.

Kõrgemad intressimäärad ei mõjuta ainult finantsturge. Need mõjutavad ka reaalmajandust – kõrgemad intressid muudavad kodulaenude maksmise raskemaks, valitsuste ja ettevõtete jaoks muutub laenamine kallimaks.

Tõsi, võlakirjade tootlused on ajalugu silmas pidades jätkuvalt madalal tasemel, aga viimase aja tõus on olnud märkimisväärne. USA 10-aastaste võlakirjade tootlus oli juulis 1,36 protsenti, nüüd juba 2,4 protsenti. 30-aastaste võlakirjade tootlus on tõusnud 3,08protsendini.

Fundamentaalne muutus

Hartnett tõi välja, et intressid hakkasid juulis tõusma kahel põhjusel: majanduse olukord paranes ning raha- ja fiskaalpoliitika raamistik muutusid.

„Föderaalreserv ütles, et rahatrükk on läbi,“ ütles Hartnett. „Jaapani ja Euroopa keskpangad ütlesid, et negatiivsete intresside poliitikad ei tööta. Siis tuli Brexit ja seejärel Trump. Samal ajal hakati rääkima, et rahapoliitikat ei saa enam kasutada ning vaja on fiskaalpoliitika abi.“

See oligi katalüsaatoriks, mis võlakirjade hinnad uuesti langema pani (ja tootlused tõusma).

Sellist arusaama kinnistas Donald Trumpi valimisvõit ja tema majandusplaan. Nimelt plaanib Trump valitsuse kulutusi (eriti infrastruktuurile) järsult tõsta, mis peaks majanduskasvu kiirendama. Varem pole Lääne poliitikud majanduse fiskaalset stimuleerimist nii suurelt ette võtnud.

Tundub, et PIMCO endisel tegevjuhil Mohamed El-Erianil oli õigus. Ta kirjutas selle aasta alguses avaldatud raamatus „The Only Game in Town“, et keskpankade rahapoliitika efektiivsus väheneb ja see tähendab, et ette tuleb võtta suunamuutus. Muutuse all pidas El-Erian eelkõige silmas seda, et valitsused muutuks majanduse stimuleerimisel aktiivsemaks.

Võlakirjakuningaks tituleeritud Bill Gross ütles, et taoline pikaajaline intressimäärade langus, mille ajal aktsiahinnad kiiresti tõusevad, ei kordu tõenäoliselt mitte kunagi.

„Tõenäosus, et selline 40-aastane ajastu uuesti kordub, on Marsil suurem kui Maal,“ naljatles Gross.

Hetkel kuum