Külas investor Toomasel

Mis selgus – Äripäeva ellu kutsutud fiktiivne tegelane, investor Toomas, oli Lerory Seafoodi aktsia oma portfelli lisanud. Toomast jälgitakse ja usaldatakse – tema portfelli varsti pea 15 aastat keskmine tootlus 10,9% räägib enda eest.

Nädala eest istus Toomas oma fännidega esimest korda kohvilauda, et lähemalt tuttavaks saada ja investeerimise üle mõtteid vahetada. Kohal olid ka Toomase ristiisad - Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja Peeter Koppel, kes enne SEB panga privaatpanganduse strateegi ametit nühkis mõnda aega ka Äripäeva börsitoimetaja tooli.

„Eesmärk oli tõestada iseendale ja lugejatele, et tavaline ettevõtlik inimene võib investeeringutes olla edukas,“ rääkis Rõtov, miks Äripäev Toomase ellu kutsus ja kuidas talle anti tema esimene miljon (Eesti krooni), mis toona oli suur raha. „Suurim hirm oli, et näitame lugejatele, et investeerimine on mõttetu.“

Nime sai Investor Toomas noore börsitoimetaja sõbralt. Täna 15 aastat hiljem, tuleb Rõtovil tunnistada, et oleks ta käitunud rohkem nagu Toomas, oleks ta jõukam mees.

Peeter Koppeli sõnul on tema jaoks eksperimendi üks suurimaid väärtusi - ja ehk ka edu pant - et Toomas investeerib päris raha. See on kindlasti mõjutanud otsuste kvaliteeti. Veel on Koppelil Toomase tegemisi jälgides silma hakanud distsipliin ja kaitslikkus oma kapitali suhtes. Viimasest kõneleb suur sularaha osakaal Toomase portfellis, mille Koppel ise küll pigem tootlikuma rakenduse otsiks.

„Toomas tunnetab raha väärtust. Kui ta midagi ostab, on ta selle enese jaoks „läbi närinud“. Igor (Rõtov) panustab selgelt liiga palju,“ nentis Koppel.

Igor Rõtovi arvates on edu teguriks ka Toomase tegevuse täielik avatus lugejate ees, n-ö lugejate kontroll. Samuti asjaolu, et Toomas ei tee oma otsuseid ühes isikus, vaid investeerimisotsused sünnivad Äripäeva börsitoimetuses ühiselt. „See on kollegiaalne otsus,“ rõhutas Rõtov. Nii on emotsionaalsete vigade risk väiksem ja vähemalt seni on sel moel õnnestunud suuremaid prohmakaid vältida ja hoida stabiilset tootlust.

See võiks olla isegi järgimist väärt mõte – luua ise oma Investor Toomas ehk ühiselt investeerimisotsuseid läbi arutav seltskond. Kiire küsitlus Investor Toomasega kohtuma tulnud fännide seas näitas, et 70% nende otsustest määrab pigem emotsioon kui analüüs.

Investor Toomas on seni investeerinud valdavalt aktsiatesse, kuna lähtub põhimõttest, et investeerin sellesse, millest aru saan. Ehk kunagi edaspidi saab vaadatud ka ühisrahastuse, toorainete vm instrumentide poole. Ka nafta hinna tõusuga loodab Toomas kaasa sõita esialgu konkreetse aktsia, Statoili, kaudu. Seda aktsiat on Toomas tänavu juurde ostnud. Jupi kaupa on juurde ostetud ka Ryanairi aktsiat, mida Toomas ostis Brüsseli terrorirünnaku ja Suurbritannia referendumi järel, kui aktsia kukkus. Nii toimides on risk väiksem, et ostad kogu positsiooni liiga kõrgelt tasemelt ja jääd siis kannatama, õpetas Peeter Koppel.

„Ajastamise otsus võib tunduda kiire, kuid taga on pikem protsess,“ ütles kohtumisel Toomase eest sõna võtnud Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang. Nii Statoili kui Ryanairi aktsia olid enne seda Toomase jälgimisnimekirjas, kus praegu on kokku umbes 100 ettevõtet.

„Toomase põhimõte on, et tark ei torma. Kui ühe rongi peale ei jõua, tuleb alati järgmine,“ kordas Lang Soome börsiguru Seppo Saario lohutust. Näiteks magas Toomas maha USA tehnoloogiahiidude Google’i ja Facebooki tõusu – analüüsimudel oli tol hetkel teine. Apple’iga vedas ka viltu. Apple’i aktsiale ostuorderit sisse andes läks Toomas ahneks, kehtestades liiga kõrge hinna. Paarikümne sendi pärast jäi aktsia ostmata, mis tänaseks on sellest hetkest tõusnud 1400%. „Võtan seda kui õppetundi,“ ohkas Toomas Juhan Langi suu läbi.

Samas kui mõni hea võimalus käest on lastud või eksitud, ei jäta Toomas oma möödalaskmisi kirumata ja lugejatega jagamata. Nii mõnigi kord on just lugeja aidanud analüüsis auku näha. Kui aga otsused on põhjalikult läbi kaalutud, ei pea end iga börsikõikumise pärast halliks muretsema.

„Kui iga võnke või hirmu peale müüma minna, poleks portfellist midagi järel,“ ütles Lang. Kogu aeg on kuskil kriis – aasta alguses kukkus näiteks nafta hind 27 dollarile. Aasta lõpus on aga ralli, sest OPEC leppis kokku tootmismahtude vähendamises.

Samas on üks levinumaid tüüpvigasid, et müüakse liiga vara ja kahjumil lastakse kasvada.

Alati tasub ära trendi järgimine, soovitas Toomase fännidele Etalon Varahalduse juhatuse liige Tõnn Talpsepp. „Kui suudad tuvastada trendi alguse ja lõpu, on see selge rahamasin,“ ütles ta.

Väga raske on aga leida sellist mudelit, mis alati täppi panna aitaks. Ise on Talpsepp seda otsinud 15 aastat, jälgides kohati ettevõtte kohta isegi 900 näitajat korraga.. „Ilmselt otsin edutult elu lõpuni,“ muigas ta.

Ja on ka „loteriiaktsiad“, millel on tõusupotentsiaal näiteks turu ülereageeringu tõttu. Lühiajaliselt võib selline investeerimine tulemuslik olla, ei välistanud Talpsepp.

Investeerimisel võib otsustada kedagi teist investorit jälgida ja jäljendada, kuid siin varitseb oht, et see investor võib üleöö meelt muuta. Või jäetakse tema portfellist jäljendamata just see osa, mis kätkes suurimat tõusupotentsiaali. Siis võiks juba indeksifondi osta, nii on samuti liigsed emotsioonid välistatud, arvas Talpsepp.

Igor Rõtov ei olnud nõus. „See võtaks investeerimise mõnu ära,“ protestis ta.

Niimoodi arutledes ja vesteldes sai kohvi joodud ja kringlid söödud. Toomase fännid ei jätnud muuhulgas kasutamata võimalust uurida värske investeerimisõpiku üllitanud Jaak Roosaarelt, mida tema arvab Tallinna Vee aktsiast. Selgus, et ka Roosaaret teeb närviliseks lähenev kohtuotsus – nii on ta kolmandiku oma positsioonist ära müünud. Lootusega aktsiat hiljem madalamalt tasemelt tagasi osta.

Küsimata ei jäänud seegi, kas uus kriis tuleb. Üksmeelne arvamus oli, et tuleb. Ükskord. Kuid see ei pruugi tulla selline, kus kõige parem on rahas istuda, arvas Peeter Koppel. Kui vaadata, kui palju kõik kõigile võlgu on, ei pruugi tingimata raha olla „kuningas“.

„Pikemas vaates on pigem aktsiad ja tootlikud varad ostujõu paremad säilitajad,“ vihjas Koppel.

Toimub 28.01.2017 Tallinnas Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.Esinevad Toomas Kivimägi, Elmo Somelar, Charlie Viikberg, Raivo Hein, Angelika Tagel, Peeter Koppel, Mikk Talpsepp, Tarmo Tanilas, Marek Kallin, Nelli Janson, Meelis Atonen, Peeter Pärtel, Krista Teearu, Tõnis-Denis Merkuljev, Kristi Saare, Tauri Alas.Uuri lähemalt pood.aripaev.ee