Nafta hind jätkas täna vaikset langust, kuna USA naftatootjad suurendavad tootmismahte ning investoreid muudab ebakindlaks Trumpi majanduspoliitika.
WTI toornafta barreli hind langes 20 sendi ehk 0,4% võrra 52,43 dollarini. Brenti barreli hind langes 9 sendi jagu 55,14 dollarini.
“Kui nafta hind jääb praegusele tasemele, hakkab USA toodang ilmselt tõusma,” kommenteeris Commtrendz Risk Managementi direktor Gnanasekar Thiagarajan MarketWatchile.
Reedel teatas Baker Huges, et USA naftatootjate naftapuurkaevude arv on kasvanud nädalaga 15 võrra 566ni. Üle-eelmisel nädalal selgus USA valitsuse andmetest, et USA naftatoodang kasvas nädalaga 17 000 barreli võrra. USA Energia Informatsiooni Administratsiooni andmeil toodavad USA naftatootjad praegu päevas 8,96 miljonit barrelit naftat.
BMI Research avaldas raporti, millest selgub, et sel aastal peaksid nii Põhja-Ameerika kui ka Lähis-Ida naftatootjad ja -riigid hakkama suurendama investeeringuid nafta- ja gaasisektorisse. Põhja-Ameerikas peaksid investeeringud kasvama võrreldes eelmise aastaga 17% võrra. Siiski märgivad eksperdid, et kulutuste suurenemine võib mõneti olla ka vältimatu, kuna paljud naftaprojektid on jätkuvalt väga madala efektiivsusega ning tulevikutootmist silmas pidades on investeeringute tegemine hädavajalik ning muudatusi naftaturul sellest ehk välja lugeda ei saagi.
Teine aspekt, mis nafta hinnale mõjunud, on USA presidendi Donald Trumpi immigratsioonipoliitikad, mis on nõrgestanud üldiseid hoiakuid turgudel.
Mis hakkab lähiajal naftaturul toimuma, sõltubki niisiis USA naftatootjatest ning Donald Trumpi majandusotsustest. USA naftatootjate otsuseid silmas pidades tasub kindlasti jälgida ka OPECi liikmete reaktsioone, eriti kui esimesed tõstavad tootmist. Võib kahtlustada, et hinna tõustes unustavad OPECi nafta tootmismahtude kärpimises osalenud riigid oma lubadused ning suurendavad naftatoodangut.
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.