Kolm aastat Tallinna börsil ja finantsvabadus paistab

Noor investor alustas teekonda finantsvabadusse 23aastaselt ning on seda saavutamas kolme aastaga.  Foto: Andras Kralla
Indrek Mäe • 20. veebruar 2017
Jaga lugu:

Kolm aastat tagasi Tallinna börsil oma esimese aktsiatehingu sooritanud Joonatan Uusväli on oma investeeringutes niivõrd edukas, et loodab finantsvabadusse jõuda juba lähikuudel.

„Balti börsil, kus enamik minu väärtusest istub, on viimasel ajal toimunud korralik ralli ning minu aastatootluseks näitab hetkel 14 protsenti,“ rõõmustas igapäevaselt tarkvaraarendusega leiba teeniv Uusväli. Oma esimese aktsiatehingu tegi ta 2014. aastal, olles enne seda põhjalikult oma investeerimisalaseid taustateadmisi täiendanud. „Samal ajal kui raha kontole kogusin, harisin end pidevalt edasi,“ kinnitas ta.

Jaak Roosaare defineeritud esimese astme finantsvabaduseni, mis võimaldab tööst loobudes ellu jääda, loodab Uusväli aga jõuda veel sel aastal. Seejärel kavatseb noor investor oma investeerimisteekonda jätkata. „On olemas ka finantsvabaduse teine tase, millega saab mitte midagi tehes valida endale meelepärase elustiili, ning kolmas tase, mis lisaks soovitud elustiilile võimaldab kulutatud hulgaga sama palju raha investeerimisse tagasi suunata,“ rääkis ta oma ambitsioonidest.

Rebalansseerides Tallinna börsil

Uusväli portfellis on kogu investeeringuteekonna vältel olnud vaid Tallinna börsi aktsiad ning praegu on tal osalus neljas ettevõttes – Harju Elektris, Tallinna Vees, Tallinna Kaubamajas ja Olympic Entertainment Groupis. „Valikut tehes lugesin kõigepealt huvipakkuvate ettevõtete kolme aasta aruanded mõttega läbi ning pärast seda mõtlesin, mis tunde need minus tekitavad,“ selgitas Uusväli valikuprotsessi.

„Mõtlen nii, et kui seda ettevõtet üldse ei oleks, kas mul oleks siis tahtmine samasugune firma luua ning kas ma usuksin, et tegemist oleks väärt ettevõtmisega,“ ütles Uusväli. Tema sõnul pole mõtet ostmata jätta ettevõtet, mille ta selle puudumisel nagunii ise teeks.

Seejuures hoiab Uusväli oma portfellis sisalduvate ettevõtete osakaalu rahalises vääringus kogu aeg võrdse ning sooritab oste kord kvartalis. „Lõin endale Exceli, mis tõmbab Balti börside hinnad alla ning arvestab tänase seisuga,“ märkis ta. „Mina ütlen talle vaid summa, mida tahan investeerida ning tabel jaotab selle mu portfelli laiali,“ rääkis Uusväli.

Uusväli peab rebalansseerimise kõige suuremaks plussiks seda, et turu ebaefektiivsuse korral on võimalik neid ettevõtteid, mis toimivad ja millesse ta usub, odavamalt tasemelt rohkem juurde osta. Samas tunnistab ta, et ka madalalt hinnatasemelt juurdeostmisega kaasneb risk, et väärtus ei pruugi taastuda. „Näiteks siis, kui mõni firma peaks pankrotti minema, võimendab rebalansseerimine kahjusid, sest ettevõtte odavnedes pead tasakaalu ja portfelli positsioonide vahelise võrdsuse taasloomiseks seda juurde ostma,“ selgitas ta.

„Siin ongi küsimus, kuidas aktsiad portfelli valitakse – kui usun, et Selver ja Shu ei lähe pankrotti, siis mind ei huvita, kui palju aktsia maksab, sest tean, et tehakse head tööd ja pankrotti ei tule,“ selgitas Uusväli. Ta lisas, et rebalansseerimise tõttu kulub tal kvartalis investeerimiseks vaid 5 minutit, et Exceli öeldu internetipanka toksida.                                                                                                                                                                                         

Positsioonidest ei loobu

Noore tarkvaraarendaja investeerimisstrateegia lahutamatuks osaks on põhimõte, et ta ei kavatse oma portfellis olevaid väärtpabereid mitte kunagi müüa. „Minu investeerimishorisont on igavene,“ kinnitas ta. „Kui ma midagi maha ei müü, siis üks hetk aitab see mu lapsi, kes saavad oma elu paremalt positsioonilt alustada kui need, kelle vanemad pole investeerimisega tegelenud.“

Kui näiteks Tallinna Tehnikaülikooli finantsökonoomika doktorant Kristjan Liivamägi on viidanud, et praegu on aktsiad ülehinnatud ning nendesse investeerimine ohtlik, siis Uusväli ei lase end sellest heidutada. „Tal võib õigus olla, eks alati võib miskit juhtuda, kuid mind ei mõjuta miski peale teadmise, et minu lisakapital tuleb palgarahast ja seni, kuni sellega midagi ei juhtu, ei muuda ma ka strateegiat,“ jäi ta endale kindlaks.

Samas ei kavatse Uusväli praegu oma portfelli uute positsioonidega täiendada. „Balti börsilt pole plaanis midagi juurde lisada,“ viitas ta sellele, et läheb praeguste ettevõtetega finantsvabaduse esimese astmeni ning võib seejärel uute tasemete saavutamist proovida juba välismaiste instrumentidega. „Mida rohkem on firmasid portfellis, seda rohkem tuleb juurde panustada, et tehingukulusid all hoida.“

Lõviosa säästudeks

Uusväli edu üks võti on see, et ta suudab iga kuu oma palgast ligi 70 protsenti säästa. „Investeerin küll kord kvartalis, kuid panen kõrvale kogu aeg,“ märkis investor. Ta tõi välja, et kõrvale panemiseks on ta loobunud ebavajalikest kulutustest ning mõtleb kõik oma ostud enne hoolikalt läbi.

„Autot mul ei ole ning linnas elades pole seda ka vaja,“ oli Uusväli konkreetne. „Ühistransport töötab enam-vähem ja kui see tuleb nagunii maksurahaga kinni maksta, siis miks mitte seda kasutada,“ leidis noor investor. Ta näeb ühistranspordi boonust ka selles, et seda ei pea ise juhtima ning ühest punktist teise liikumise aega on seega võimalik ratsionaalselt ära kasutada.

Säästa aitab Uusväljal ka brändilojaalsuse puudumine. „Kui poes on täpselt ühesugused tooted, siis peab väga konkreetne põhjus olema, miks üht teisele eelistan,“ ütles Uusväli. Samuti üritab ta hoiduda elustiiliinflatsioonist. „Ma ei osta ägedamaid asju ägedamate asjade pärast,“ toonitas Uusväli.

Lisaks motiveerib Uusväli end ebavajalikust loobuma ebatraditsioonilise mõtteviisiga. „Näiteks kui käin poes ringi ja tekib Snickersi isu, siis mõtlen kohe, et selle paber tuleb hiljem ära visata, kuid prügikasti ei viitsi ma küll välja viia,“ selgitas ta. „Nii saan šokolaadi ostmata jätmisega enda jaoks ebameeldivat tegevust edasi lükata.“

Peagi finantsvabadusse jõudev investor rõhutas, et säästmise juures pole oluline, kui palju inimene teenib, vaid see, kui suure osa oma palgast ta suudab kõrvale panna. „Palga suurus taandub lõpuks valemist välja ning finantsvabadusse viiva teekonna pikkust mõjutab vaid see protsent, mille sa säästad,“ teadis Uusväli. Seejuures on investeerimisega mõistlik alustada varakult, sest siis on raha kasvatajale võimalikult pikalt abiks ka liitintress. „See on nagu lumepall veereks mäest alla, kogudes enda külge üha uusi kihte, praegu olen noor ja jõuan neid kihte veel palju koguda.“ Uusväli lisas, et liitintressina saadav tulu oleks parema efekti saavutamiseks kindlasti mõistlik reinvesteerida.

Aktsiad, mis aitasid noort investorit.  Foto: Äripäev
Jaga lugu:
Hetkel kuum