Dow Jonesi tõukab taganttuul

05. jaanuar 2018, 17:51
Kuhu on Dow Jonesil uuelt rekordilt veel tõusta?
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180105/BORS/180109806/AR/0/AR-180109806.jpg

Ameerika Ühendriikide üks pikima ajalooga aktsiaindeks jõudis uue rekordini. Kuhu on siit veel edasi minna?

Dow Jonesi indeks loodi 1896. aastal. See on näinud 22 USA presidendi ametiaega, näinud hulgaliselt majanduslangusi, 1929. aasta Musta neljapäeva, hulgaliselt rallisid ja korrektsioone.

Praeguse pullituru jooksul on indeks kerkinud pea neli korda kõrgemale, tõustes 2009. aasta 6440 punkti pealt üle praeguse 25 000 taseme.

Üle ümmarguse 25 000 piiri jõudnud Dow Jonesil puhub selja taga mõnus taganttuul. Viimaseks 1000punktiliseks liikumiseks läks kõigest 23 päeva, mis on kiireim tõus indeksi ajaloos. "Selle aasta aktsiaturud on näidanud, et oleme justkui pidevas pulliturus," ütles väikeinvestor Elmo Somelar.

Näitajad on head nii Ameerika Ühendriikide kui ka maailma majanduse jaoks. Ostujuhtide indeksi numbrid kasvavad. Ühendriikide presidendi Donald Trumpi maksureform, mis toob ettevõtete tulumaksu 35 protsendi pealt 21 protsendini, annab kasumitele uue tõuke. Detsembris lisandus USA privaatsektorisse 250 000 uut töökohta. Föderaalreserv on tõstnud intressimäärasid, kuid ei tõsta neid arvatavasti liiga kiiresti, et see põhjustaks turgudele probleeme.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on toimunud areng, kus nii-öelda tavalistest teenusepakkujatest on saanud kohati monopoli tunnustega taristuettevõtted. "See taristuks saamine on miski, mis on leidnud tee ka nende ettevõtete aktsiate hinnatasemetesse," lisas Koppel.

LHV analüütik Erko Rebane ütles, et kui vaadata Dow Jonesi indeksi sisse, siis on näha, et suurim osakaal on ettevõtetel, mis on tsüklilised ning peegeldavad hästi USA ja ka globaalse majanduse käekäiku. Sestap ei tohiks tõus olla imekspandav, et konjunktuuri tugevust kajastav Citi majandusnäitajate üllatusindeks pole nõnda positiivne olnud viimased viis aastat. "Tugevam majandus aitas eelmisel aastal firmade kasumite kasvu kiirendada, millele tekib tänavu lisastiimulina juurde veel tulumaksu langus," kommenteeris Rebane.

Tõusu on vedanud ka monetaarpoliitika. Koppeli sõnul elame pretsedenditute monetaareksperimentide ajastul, kus Euroopa ja Jaapani keskpangad hoiavad intresse madalal ning tegelevad ka rahatrükiga. "Likviidsuse üleküllus, raha odavus ning nullis või kergelt negatiivne riskivaba tulumäär lihtsalt tõukab raha riskantsetesse varadesse," lisas Koppel.

Mis saab tulevikus?

Väikeinvestoril soovitab Elmo Somelar praegu pigem turgu jälgida. "Kui rääkida Ameerika Ühendriikide turule investeerimisest, siis aktsiad on rekordkõrgusel. Kui peaks tulema väiksemgi korrektsioon, siis valel ajal sisenemine võib tähendada kaotust."

Väikeinvestoril näeb ta rohkem võimalusi koduturul, lisades, et kätte saab rohkem informatsiooni ettevõtete kohta nii fundamentaalses mõttes kui ka tehnilise analüüsi seisukohalt. Ta lisas lõpuks, et see sõltub iga investori enda riskivaluvusest.

Dividendiinvestori blogi pidav Märten Kress kommenteeris, et keegi ei tea kunagi, mis ootab finantsturgudel ees, küll aga saab enda jaoks läbi mõelda võimalikud stsenaariumid ja nendeks siis valmistuda.

"Üks olulisem õppetund, mida aastate jooksul investeerimisvallas tegutsedes mõistnud olen, on meie ennustamisvõime piiratus." ütles Kress. "Juhul kui investeerimisportfell põhjustab muremõtteid, on mõistlik tegutseda juba täna – ümber vaadata varaklassidevaheline jaotus, realiseerida või vähendada spekulatiivseid positsioone." Kressi sõnul tuleks ennekõike omada investeeringuid, mida ollakse valmis südamerahus hoidma aastakümneid.

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas toob välja, et Dow Jonesi indeksi firmade oodatav dividenditootlus on 2,1 protsenti aastas, samas kui USA kaheaastase riigivõlakirjaga on võimalik teenida juba 1,96 protsenti aastas.

Kui investoritel on lühiajaliste intresside tõustes võimalik võlakirjadelt teenida aktsiatega võrreldes enam jooksvat rahavoogu, siis ratsionaalsed ning riskikartlikumad investorid asuvad Tanilase sõnul eelistama võlakirju aktsiatele. "See toob teatud viitajaga kaasa ka aktsiate hindade languse," kommenteeris Tanilas.

Dow Jones ajalukku?

Tanilas on indeksi suhtes kriitiline, kuid peegeldab ühtlasi ka levinud seisukohta, et Dow Jonesi puhul on tegu lihtsalt ilusa numbriga, millelt turu tervist ei saa üldiselt hinnata.

Esiteks on Dow Jonesi indeksis vaid 30 ettevõtet, Ühendriikide börsil aga 7000. Kunagi võisid indeksi ettevõtted esindada olulist osa turust, kuid nüüd puuduvad sealt gigandid nagu suuruselt teine Alphabet (Google'i emafirma) ja suuruselt neljandal kohal olev Amazon.

Teiseks on osakaalud määratud aktsia hinna alusel. Suurima osakaaluga on ettevõtted, mille aktsia hind on dollarites mõõdetuna kõrgeim. Praegu on indeksis kõige kõrgem hind Boeingul, järgnevad Goldman Sachs ja 3M, mis moodustavad indeksis vastavalt 8,15 protsenti, 7,05 protsenti ja 6,55 protsenti.

Võrdluseks: S&P 500 indeksis on suurima osakaaluga turukapitalisatsiooni järgi Apple, Microsoft ja Amazon.

"Rohkem peaks keskenduma S&P 500 indeksi hinnaliikumistele, mis hõlmavad laia spektrit USA olulistest ettevõtetest ning annavad paremini aimu, kuidas ameeriklastel läheb,“ lisas Tanilas.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. January 2018, 17:51

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing