Õpilased kaevandavad ühikates bitcoine

"Ma arvan, et rohkem inimesi peaks seda tegema," rääkis Dilliha MarketWatchile. "See on väga lõbus ja lahe viis, kuidas krüptorahade kaevandamise turuga tutvuda."

Dilliha ostis kaevandmiseks vajalikud seadmed 250 dollari eest eBay’st. Seni on ta teeninud kokku 180 dollarit kasumit. Vectra leidis oma uuringus, et 60 protsenti kaevandamisest toimub arvutites, mis on seotud ülikoolide ja kolledžitega. Teisel kohal on tervishoid, kus toimub ainult 3 protsenti kaevandamisest. See tähendab, et üliõpilased, kelle seas on ka häkkereid, kaevandavad krüptorahasid oma ühiselamus. Eelkõige kasutatakse ära tasuta elektri eelist.

Tohutu energiakulu

Iga tehingu jaoks tehtav kaevandamine võtab 215 kilovatt-tundi energiat. Morgan Stanley andmetel tarbib bitcoini võrk sama palju elektrit kui 2 miljonit USA kodumajapidamist. Ühe bitcoini kaevandamine võib maksma minna 3000-10 000 dollarit – see sõltub suuresti elektrihinnast.

"Kõige suurema tõenäosusega on kaevandamisega tegelevad üksikisikud üliõpilased, sest nad ei pea USAs elektri eest maksma – see on kaevandamise peamine kulu," ütles Vectra turvaanalüütika juht Chris Morales.

Mõned koolid on krüptorahade kaevandamise ära keelanud. Näiteks Stanfordi ülikool hoiatas oma blogipostituses, et tegevus on viinud olukorrani, kus on loodud ohtlikud elektrisüsteemid, ülikooli tehnikat väärkasutatakse ning personaalsed kaevandusseadmed tarbivad ühiselamu elektrit.

"Ülikooli poliitika järgi ei peaks Stanfordi ressursse kasutama selleks, et saada personaalset finantsilist kasu," teatas ülikool. "Selle tõttu ei tohi kogukonna liikmed kasutada ülikooli ressursse (sinna hulka kuuluvad ka arvutid, võrguteenused ja elekter) krüptovaluuta kaevandamiseks. Seda tohib ainult teha uurimistööks ning õpingute jaoks."

Dilliha ütles, et tema kaevandamise süsteem on tegelikult ära keelatud. Ja põhjus ei ole elektri kasutamises, vaid tuleohtlikkuses. "Ühiselamu kontrollpäevadel pean ma selle kinni panema ning tekiga ära katma," nentis ta.