Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õpilased kaevandavad ühikates bitcoine
Bitcoin.Foto: Shutterstock
Üliõpilased on leidnud huvitava viisi, kuidas õppelaene tasuda – selleks on krüptoraha kaevandamine, kirjutab MarketWatch.
Krüptovaluuta kaevandamine on protsess, mis on paljude inimeste jaoks muutunud atraktiivseks. See toimub järjest enam ka ülikoolide ühiselamutes, selgub küberturvalisuse firma Vectra avaldatud uuringust.
Tasuta elekter
Kaevandajad lahendavad plokiahelaga seotud keerulisi matemaatilisi ülesandeid, mille eest saadakse tasuks krüptoraha. Kentucky ülikooli esimese kursuse üliõpilane Joey Dilliha ütles, et tema teenib Bitmain Antmineriga iga nädal 30 dollarit. Ta kasutab oma ühiselamus ülikooli tasuta elektrit ning jätab seadme koolis käies tööle.
"Ma arvan, et rohkem inimesi peaks seda tegema," rääkis Dilliha MarketWatchile. "See on väga lõbus ja lahe viis, kuidas krüptorahade kaevandamise turuga tutvuda."
Dilliha ostis kaevandmiseks vajalikud seadmed 250 dollari eest eBay’st. Seni on ta teeninud kokku 180 dollarit kasumit. Vectra leidis oma uuringus, et 60 protsenti kaevandamisest toimub arvutites, mis on seotud ülikoolide ja kolledžitega. Teisel kohal on tervishoid, kus toimub ainult 3 protsenti kaevandamisest. See tähendab, et üliõpilased, kelle seas on ka häkkereid, kaevandavad krüptorahasid oma ühiselamus. Eelkõige kasutatakse ära tasuta elektri eelist.
Tohutu energiakulu
Iga tehingu jaoks tehtav kaevandamine võtab 215 kilovatt-tundi energiat. Morgan Stanley andmetel tarbib bitcoini võrk sama palju elektrit kui 2 miljonit USA kodumajapidamist. Ühe bitcoini kaevandamine võib maksma minna 3000-10 000 dollarit – see sõltub suuresti elektrihinnast.
"Kõige suurema tõenäosusega on kaevandamisega tegelevad üksikisikud üliõpilased, sest nad ei pea USAs elektri eest maksma – see on kaevandamise peamine kulu," ütles Vectra turvaanalüütika juht Chris Morales.
Mõned koolid on krüptorahade kaevandamise ära keelanud. Näiteks Stanfordi ülikool hoiatas oma blogipostituses, et tegevus on viinud olukorrani, kus on loodud ohtlikud elektrisüsteemid, ülikooli tehnikat väärkasutatakse ning personaalsed kaevandusseadmed tarbivad ühiselamu elektrit.
"Ülikooli poliitika järgi ei peaks Stanfordi ressursse kasutama selleks, et saada personaalset finantsilist kasu," teatas ülikool. "Selle tõttu ei tohi kogukonna liikmed kasutada ülikooli ressursse (sinna hulka kuuluvad ka arvutid, võrguteenused ja elekter) krüptovaluuta kaevandamiseks. Seda tohib ainult teha uurimistööks ning õpingute jaoks."
Dilliha ütles, et tema kaevandamise süsteem on tegelikult ära keelatud. Ja põhjus ei ole elektri kasutamises, vaid tuleohtlikkuses. "Ühiselamu kontrollpäevadel pean ma selle kinni panema ning tekiga ära katma," nentis ta.
Häkkerite pidulaud
Teatud juhtudel võivad ühiselamustes kaevandamist korraldada ka kõrvalised isikud. Häkkerid saavad üliõpilaste arvuteid rünnata ning need enda kasuks tööle panna. Ülikoolide võrkudel on kõrged ülekandekiirused ning õpilased kasutavad rohkem küsitavaid veebilehti, sest nad loodavad leida tasuta filme, muusikat ja tarkvara, nentis Morales. See teeb kõrvalistel isikutel arvutite ründamise lihtsamaks.
Ühe suure ülikooli turvaekspert ütles Moralesele, et õpilased võivad kasutada filmide vaatamiseks kahtlaseid veebilehti, mis kasutavad kogu filmi vaatamise aja inimese arvutit krüptoraha kaevandamiseks. Selliseid häkke on väga raske tuvastada – neid märgatakse alles siis, kui tegutsemine on väga laiaulatuslik. Viimasel ajal on järjest rohkem loodud krüptorahadega seotud pahavara, ütles turvafirma McAfee tehnoloogia juht Steve Grobman.
"Küberkurjategijad püüavad alati saada maksimaalset kasu minimaalse riskiga," ütles Grobman. "Krüptovaluutade kaevandamine on hea küberkuritegu kui võrrelda seda näiteks andmete varastamisega. Kriminaalid saavad nakatada tuhandeid arvuteid ning teenida selle pealt raha. Nad ei pea ohvritega tehinguid tegema."
USA üliõpilased on krüptovaluuta vastu viimasel ajal suurt huvi üles näidanud. Iga viies üliõpilane on kasutanud õppelaenu krüptovaluutade ostmiseks, selgub 2018. aasta Student Loan Reporti küsitlusest.