Kui ma 2015. aasta augustis esimest korda Statoili ostsin, oli naftabarreli hind kukkunud alla 50 dollari. See polnud veel kõik - põhi jõudis kätte 2016. aasta alguses, jäädes veidi alla 30 dollari. Tänaseks on nafta hind rühkinud juba üle kahe aasta ülesmäge.

See kajastub ka naftatootjate kasumite kasvus. Kriisiaastatel tõmmati rihm koomale, nii et suurema efektiivsuse juures suudeti ka 50dollarilise barrelihinna juures teenida samu kasumeid, mis pea kaks korda kallima hinna puhul.

Minu panus nafta hinna tõusule on seni ära tasunud - paberil on realiseerimata kasumit  dividende arvestamata 4733 eurot.

Statoilil oli korralik kasv. Rahavoog kasvas 6,24 miljardi dollari pealt 7,13 miljardini, käive kasvas võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 28 protsendi jagu, 19,78 miljardi dollari peale, ning puhaskasum kerkis 21 protsendi jagu, 1,29 miljardi dollari peale. Võla osakaal käibest langes eelmise kvartali 19 protsendi pealt 25,1 protsendini.

Ettevõte on juba täheldanud, et naftahinna kriis on läbi. Tõstetud on nii kulutusi kui ka dividende. Sel aastal on plaanis investeerida 11 miljardi dollari eest ning maksta dividendi 23 dollarisenti aktsia kohta, mis on sama nagu eelmises kvartalis.

Veebruaris andis ettevõte teada, et nende prioriteediks on vaba rahavoo toel võlataset vähendada ning seejärel on kavas aktsiate tagasiost. Küll aga ei antud teada, millal see juhtuda võiks.

Nii nagu Norra riik plaanib riigi investeeringutes vähendada nafta osakaalu, kavatseb ka 67protsendilise riigi osalusega Statoil imidžit muuta. 15. mai aktsionäride koosolekul hääletatakse ettepaneku üle panna Statoilile uueks nimeks Equinor.

„Nafta ei ole räpane sõna,“ kommenteeris Statoili juht Eldar Saetrem Financial Timesile, "kuid Statoil liigub naftale ja gaasile suunatud ettevõttest laiapõhjalisema energiaettevõtte poole.“

Oslo börsi avanedes alustas Statoil kauplemist üle paari protsendise miinusega. Kõrgem nafta ja gaasi hind ning tõusnud tootmismahud aitasid küll käivet kolmandiku võrra tõsta, kuid analüütikute ootustele jäi kasum sellegipoolest alla. 1,29 miljardi dollarilise puhaskasumi asemel oodati 1,48 miljardit. Murena nähakse oodatust nõrgemat tulemust Norra üksuses ning rafineerimisäris. Analüütikute hinnasiht näitab samuti pessimismi, olles praegusest turuhinnast 2 protsendi jagu madalamal, 194 Norra krooni juures.

Statoili jaoks oli tegemist kolme aasta ühe tugevaima kvartaliga. Turu reaktsioon mind seejuures ei morjenda. Minu 615 aktsia keskmine soetushind 120,08 Norra krooni juures teeb dividenditootluseks tubli 5,96 protsenti. Seejuures on paberil realiseerimata kasumiks dividende arvestamata 4733 eurot. Saan ettevõtte kulgu rahus pealt vaadata, kvartalitulemused mul müügimõtteid ei tekita.