Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionide poolaasta: indeksit on raske võita

    Pensionikeskuse avaldatud andmete järgi on tänavu poole aastaga jõudnud investeeringutega plussi peaaegu kõik pensionifondid. Eriti popid on börsiindekseid järgivad rahakasvatajad.

    Foto: Scanpix
    Eestis on praeguse seisuga kokku 23 kohalikku pensionifondi, millest valdav enamik võib rõõmustada hea poolaasta üle. Parimat tootlust on tänavu andnud passiivne strateegia.
    Esikohal troonib Tuleva Maailma aktsiate pensionifond, mis on poole aastaga teinud enam kui 6% tootlust. Vastavalt vahearuandele investeerib Tuleva siin 73% ulatuses BlackRocki erinevatesse indeksitesse, millesse Euroopa tavainvestor uue MiFID II reeglistiku tõttu otse paradoksaalselt investeerida ei saagi.
    Tulevale järgneb 5,8% tootlusega Swedbanki K90-99 fond. See fond koosneb samuti suures osas ETFidest ja neist omakorda suurimad positsioonid moodustavad Amundi Index MSCI World UCITIS ETF (22%) ja iShares Core MSCI World (20%). Enam kui 5% tootlust näitas ka LHV Pensionifond Indeks. Kui esimese kahe fondi puhul tasakaalustavad aktsiaindekseid võlakirjad, siis LHV indeksi puhul on balansiks valitud kinnisvarafondid, näiteks iShares Global REIT.
    Eesti teise samba pensionifondidest tegi kõige kehvemat poolaastatootlust Swedbanki K1 võlakirjafond, mille osaku väärtus langes pensionikeskuse andmetel 0,1%. Napilt nulli jäid ka Swedbanki teine ülisuure võlakirjade osakaaluga pensionifond K2 ning SEB konservatiivne pensionifond, mis on samuti sisuliselt võlakirjafond.
    Pensionifondide aruandeid vaadates torkabki silma, et olgu tegu kas aktiivselt või passiivselt juhitava fondiga – ehk kas fond investeerib ametlikult vaid börsil kaubeldavatesse fondidesse või teeb fondijuht varade koosseisus regulaarselt oma käega muutusi –, siis lõppkokkuvõttes on pea kõikides fondides siiski ülekaalus kas ETFid või võlakirjad, üksikaktsiad on fondides pigem haruldased külalised ning kui nad ka esinevad, on nende osakaal äärmiselt väike. Näiteks Swedbanki K4 aktsiastrateegiaga fondis on küll väga palju üksikaktsiaid ja need moodustavad ka 37,2% koguportfellist, kuid sinna on samas tasakaalustamisena võetud teist niisama palju võlakirju ja 20 protsendi ulatuses ETFe.
    Turu kõige kõrgemat valitsemistasu küsib fondiga liitunute käest Luminor A Plus– 1,46%. Tegu on samuti suuresti indeksitesse investeeriva fondiga, kus ülekaalus aktsiafondide ja riiklike võlakirjade osakud. Madalaimat hinda küsivad Swedbanki K1 ja SEB Energiline pensionifond Indeks – mõlemad 0,29%.
    Uueks tulijaks pensioniturul on kevadel asutatud Eesti ettevõtetesse (ja Saksa autotootjatesse) investeeriv LHV pensionifond Eesti. Praeguse seisuga on seal 31% vaba raha, 36% ettevõtete võlakirju, 13% kinnisvara ning ligi 20% aktsiaid, millest tuntumad näiteks Tallinna Kaubamaja ja Tallink.
    Kuna pensionifondide tootlikkus sõltub alusvara liikumisest, siis kuude lõikes võib siin esineda tohutuid erinevusi. Kui tootlikkuse hindamise alguspunktiks võtta jaanuar, siis on tänaseks plussis 13 teise samba pensionifondi, miinuses aga 10.
    Mahud aina suurenevad
    Eestlaste teise pensionsamba maht kasvas poole aastaga 6,5%, 3,87 miljardile eurole. Sealjuures kasvatasid mahtu 18 fondi, raha voolas välja viiest fondist. Suurimaks kaotajaks oli LHV pensionifond S, kust voolas poole aastaga välja ligi 3,5 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimaks võitjaks osutus SEB Energiline pensionifond Indeks, mis poole aastaga duubeldas mahu 3,4 miljonile eurole. Üldplaanis jääbki silma, et enim on mahtu kasvatada suutnud passiivse juhtimisega pensionifondid. Oluliselt vähem huvi on inimestele pakkunud aktiivselt juhitud ja suure võlakirjade osakaaluga fondid. Rahalises mõttes paisusid kõige enam Swedbanki K3 ja K4, vastavalt ligi 49 ja 42 miljoni euro võrra ning LHV pensionifond L 41,5 miljoni euro võrra.
    Pensioniturust hoiab suurimat tükki enda käes veel Swedbank: sinna voolas poole aastaga 104 miljonit siinsete pensionikogujate raha. Hiiu järel tulid LHV 75,6 miljoni, SEB 32,5 miljoni, Tuleva 17 miljoni ning Luminori ligi 9 miljoni euro suuruse „pensionilisaga“.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Madis Toomsalu maailma muutvast megatrendist: oleme alles kurvi alguses Viga, mille korral krüpto kindlasti kaotab
Kui keegi tahab otsida maailmast megatrende, siis ei leia seda mujalt kui tehnoloogaist ja tehnoloogilistest lahendustest, rääkis Madis Toomsalu TalTech Business Forumil.
Kui keegi tahab otsida maailmast megatrende, siis ei leia seda mujalt kui tehnoloogaist ja tehnoloogilistest lahendustest, rääkis Madis Toomsalu TalTech Business Forumil.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.