Mait Kraun • 2. september 2018
Jaga lugu:

Arenevate riikide valuutakriisi viis kaotajat

Ruupiad
Ruupiad  Foto: Shutterstock

Arenevate turgude majandustel ja valuutadel on tänavu läinud kehvasti ning see ohustab ka ülejäänud maailma, kirjutab CNN Money.

Nii Argentina kui ka Türgi majandused on olnud tänavu kriisis. Valuutad on odavnenud meeletult, millele on õli tulle valanud USA intressimäärade tõus, poliitiline ebakindlus ning kaubandussõda.

Tugev surve on toonud välja arenevate majanduste nõrgad kohad, eriti sõltuvuse välisinvestoritest, kes valuutade odavnemisel oma raha riigist välja hakkavad viima.

Argentina ja Türgiga seotud probleemid on investorid närviliseks teinud ka teiste arenevate turgude osas. Reedel langes Indoneesia ruupia dollari suhtes 20 aasta madalaima tasemeni.

Allpool on toodud välja viis riiki, mida praegune kriis enim mõjutab:

Türgi

Türgi valuuta on kõvasti kukkunud, sest riigis on poliitiline ebakindlus, terviklik majanduspoliitika puudub ja USA intressimäärad tõusevad. Türgi liir on dollarisse odavnenud jaanuarist alates 40 protsenti.

Paljud Türgi ettevõtted on viimastel aastatel kasu saanud madalatest laenukuludest. Need laenud on noteeritud tavaliselt teistes valuutades. Laenude maksmine muutub liiri odavnemise tõttu keerulisemaks, sest kliendid maksavad neile liirides.

President Recip Tayyip Erdogan on õli tulle valanud, sest ta on vastu intressimäärade tõstmisele, mis aitaks inflatsiooni kontrolli alla saada.

„Enam pole võimalik pääseda faktist, et Türgi majandus langeb tublisti,“ ütles Capital Economicsi arenevate turgude ökonomist Jason Tuvey.

Argentina

Argentina peeso on aasta algusest alates kaotanud dollarisse poole oma väärtusest. Ka sellel nädalal kukkus peeso tublisti ning valitsus küsis Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abi.

Teisipäeval tõstis Argentina keskpank baasintressimäära 60 protsendini, mis peaks aitama valuutat vee peal hoida. Riik teatas, et plaanib intressid hoida sellel tasemel vähemalt detsembrini. Mitmed analüütikud arvavad, et riigil ei ole võimalik intresse langetada enne järgmise aasta keskpaika.

Peaaegu 70 protsenti Argentina võlgadest on võetud välismaistes valuutades, selgub Moody’se andmetest. Nende maksmine muutub peeso odavnemisel järjest keerulisemaks.

India

India ruupia kukkus reedel dollarisse rekordmadalale, mille põhjuseks võib pidada üldist müügilainet arenevatel turgudel. Aasta algusega võrreldes on see odavnenud 10 protsenti.

India majanduskasv samas viimasel ajal kiirenenud ning nõrkust pole veel näha. Suurriikide arvestuses on India kasv praegu kõige kiirem.

Samas on riigil mitmeid probleeme. India sõltub suuresti energiaimpordist ja kui energiahinnad tõusevad, võib riigi panna haavatavasse olukorda. See on tõstnud inflatsiooni, mis on omakorda keerulisemaks teinud keskpanga tegevuse.

Brasiilia

Brasiilia reaali on survestanud peamiselt poliitiline ebakindlus. Aasta algusega võrreldes on reaal dollarisse kukkunud 20 protsenti.

Oktoobris toimuvad riigis presidendivalimised ja see on investorid muretsema pannud. Loodetakse, et rahvas valib presidendiks ettevõtjasõbraliku kandidaadi, kes suudab läbi viia suuri majandusreforme. Üks suur probleem on näiteks riigieelarve puudujääk.

Viimastest küsitlustest on aga selgunud, et brasiillased toetavad vasakpoolsemat kandidaati Luiz Inacio Lul da Silvat.

„Ei ole selge, kas investorite sõbralik kandidaat võidab või mitte. See on pannud kohalikud varad surve alla,“ ütles investeerimispanga ING Ladina-Ameerika ökonomist Gustavo Rangel.

Ta tõi välja, et Brasiilial on palju välisvaluuta reserve, millega on võimalik reaali odavnemise vastu võidelda.

Venemaa

Venemaa rubla on majandussanktsioonide tõttu viimasel ajal langenud. Dollarisse on valuuta tänavu kukkunud 15 protsenti.

Lääne sanktsioonid on Venemaad pitsitanud juba aastaid ning peamiseks põhjuseks on olnud Ukraina konflikt.

Investorid kardavad, et Venemaale võidakse kehtestada täiendavad sanktsioonid. Sihikule võidakse võtta pangad ja energiafirmad. Venemaa valitsus on viimastel kuudel hakanud USA võlakirju müüma ja kulda kokku ostma.

Mõned analüütikud ütlevad, et rubla hinnalangusest tuleneva kahju katab ära energiahindade, eriti naftahinna tõus.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt