Kas Itaaliast saab uus Kreeka?

Itaalias on võimule saanud niinimetatud establishment'i-vastane valitsus ja selle eelarveplaanid pole investoritele sugugi meeltmööda. Võlakirjade tootlus läheneb juba Kreeka omadele, mis tähendab, et Itaaliat nähakse peaaegu sama suure riskina kui Kreekat.

Itaalia 10aastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis sellel nädalal 3,58 protsendini, mis on viimase viie aasta kõrgeim tase. Võlakirja tootlus näitab, kuidas investorid sellesse varasse suhtuvad. Mida kõrgem on intress, seda riskantsemaks investeeringut peetakse. Valitsused kasutavad võlakirju selleks, et turgudelt eelarve finantseerimiseks raha koguda.

Veel mai alguses oli Itaalia 10aastaste võlakirjade tootlus 1,8 protsendi juures. Viimase poole aastaga on seega toimunud väga kiire võlakirjade odavnemine (ja tootluse tõus), mis viitab järsule riskide kasvule, kirjutab CNBC.

Kui võrrelda Itaaliat teiste Euroopa riikide võlakirjade tootlustega, siis selgub, et kõrgem tootlus on regioonis ainult Kreekal. Kreeka 10aastaste võlakirjade tootlus on praegu 4,39 protsenti, kusjuures viimastel aastatel on see tublisti langenud. Veel kaks aastat tagasi tahtsid investorid Kreeka võlakirjadelt saada 8,5protsendilist tootlust. Portugalis ja Hispaanias, kust võlakriis on samuti üle käinud, on tootlus vastavalt 1,95 ja 1,59 protsenti.

Nende nelja riigi tootluste erinevus näitab, et investorid peavad Itaalia ja Kreeka olukorda tunduvalt riskantsemaks.

Itaalia poliitikud pole nõus, et nende eelarveplaan paneb riigi sarnasesse olukorda, kus Kreeka oli 2010. aastal. Lõpuks oli Kreekal liigse kulutamise tõttu vaja kolme abiraha programmi.

Viimastel nädalatel on Itaalia muutunud Euroopas investorite jaoks suurimaks murekohaks. Itaalia valitsus avalikustas oma plaani, mille kohaselt suurendatakse järgnevatel aastatel valitsussektori kulutusi tunduvalt. Juba praegu ulatub Itaalia riigivõlg 2,3 triljoni euroni ning turuosalised kardavad, et suuremate kulutuste tõttu muutub võlg veelgi suuremaks.

Plaan rohkem kulutada on konflikti tekitanud ka Brüsseliga. Esmaspäeval ütles Itaalia asepeaminister Matteo Salvini, et Euroopa Komisjoni president ja majandusvolinik on „Euroopa vaenlased“.

Brüssel on avaldanud muret Itaalia uue eelarveplaani pärast ning Itaalia valitsusele saadeti eelmisel reedel ka vastavasisuline kiri. Euroopa Komisjoni sõnul on Itaalia kulutamise plaan „vastuolus sellega, mis sai eelmisel juulil kokku lepitud".

Praeguse seisuga moodustab Itaalia eelarve puudujääk 2,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mida on varasemast 0,8 protsendipunkti võrra rohkem. Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumide järgi on lubatud lasta eelarve puudujääk 3 protsendini SKPst. Suvel avaldatud Itaalia majandusministri plaani järgi pidi defitsiit olema 1,9 protsenti SKPst. Analüütikute hinnangul aktsepteerib Euroopa Liit Itaalia puhul kuni 2protsendilist eelarve puudujääki.