USA-Hiina vaherahu tõstis ka nafta hinda
Esmaspäeval kergitasid nafta hinda USA ja Hiina seatud ajapikendus edasistele kaubandustariifidele ning Kanada ja OPECi plaanitavad tootmiskärped.
USA naftasegu WTI futuurid on esmaspäeval tõusnud umbes 4%, 52,7 dollarini barreli kohta, sellal Põhjamere must kuld Brent on kallinenud enam kui 4,5%, liikudes 61,5 dollari piiri lähedal.
Nagu aktsiaturgudelgi, tekitas tooraine hinnale nädala alguses tõusuruumi Hiina ja USA presidendi kokkulepe G20 tippkohtumisel Argentinas, mille kohaselt ei kehtesta kumbki riik vähemalt 90 päeva jooksul ühtegi uut tollimaksu. Kahe suuriigi vaheline tariifisõda on tekitanud naftakauplejatele viimastel kuudel palju muret, kuna see võib kaasa tuua maailmamajanduse aeglustumise ja nõudluse languse.
Samal ajal toetas tooraine hinda ka Kanada Alberta osariigi korraldus vähendada tootmismahte piirkonnas 8,7% ehk 325 000 barreli võrra päevas, et tulla toime naftajuhtmete ebapiisavast tarnevõimekusest tingitud varude ülejäägiga. Alberta osariik on oma rohkete naftaliivade tõttu Kanada olulisim nafta ja gaasi ammutamise piirkond.
Juba neljapäeval leiab aset OPECi ja Venemaa järjekordne kohtumine, mille eesmärk on tõenäoliselt kehtestada ühised tootmispiirangud naftaturu tasakaalustamiseks. Oktoobrist saadik on naftaindeksid kaotanud musta kulla ülekülluse tõttu ligi kolmandiku oma väärtusest. Saudi Araabia ja Venemaa plaanitavatest kärbetest hoolimata püsib maailma suurim naftatootja USA jätkuvalt samal kursil, täites päevas enam kui 11,5 miljonit barrelit.