Artikkel
  • Jaga lugu:

    Helenius: edukuse toovad keskendumine ja avatud piirid

    Tihenev konkurents vajab suuremat spetsialiseerumist, leidis Joakim Helenius investor Toomase konverentsil. Foto: Tanel Meos

    Riigile toovad edu avatud piirid, investorile toob tootluse keskendumine ja spetsialiseerumine, rääkis suurinvestor ja Trigon Capitali asutaja Joakim Helenius investor Toomase konverentsil.

    Varasemalt investeerimispanga Goldman Sachsi asepresidendina ning Merrill Lynchi tegevdirektorina töötanud Helenius oli alustuseks üllatunud, et ta sellele konverentsile esinema kutsuti. "Ühes Äripäeva edetabelis olin kirjas kui inimene, kes on kõige rohkem oma varandust kaotanud. Ma ei tea, miks mind täna siia kutsuti rääkima. Ju siis arvatakse, et oma vigadest on võimalik õppida."
    Tema esimesed õpetussõnad olid, et investorile toob edukuse ülim keskendumine. "Minu kogemusel vajab pikaajaline investeerimine suurt keskendumist. Väga vähestel inimestel on aega ja inforessursse, et jälgida ettevõtteid, sektoreid, turge, majandusi ja rahvusvahelisi ja regionaalseid trende globaalsel tasemel."
    Lisaks tuleks vaatluse alla võtta konkreetne alamsektor. Seeläbi saab kasvatada enda kogemust ja ekspertiisi. "Et turgu ületada, on vaja keskenduda alamsektorile, mis võib olla kas geograafiline või konkreetse tööstuse keskne."
    Kui sektor on valitud, tuleb Heleniuse sõnul tunda seal tegutsevaid ettevõtteid, tunda majandusi, kus need ettevõtted tegutsevad, ning jälgida sinu sektorit mõjutavaid globaalseid ja regionaalseid trende. "Ei piisa, et sa valid ühe ettevõtte ja jälgid ainult seda." Tuleb uurida ja olla kindel, et sinu ettevõtte on kõigist teistest parem. "Ei aita, kui valid hea firma. Sa pead valima parima," ütles ta.
    Samuti on vaja teada, millistes majandustes ettevõte tegutseb. Helenius toob näite Brasiiliast, kus on mitu head ettevõttet, kuid millel ei ole viimasel ajal hästi läinud, kuna majandusel pole hästi läinud.
    Trendid, mis majandusi ja ettevõtteid edasi viivad, on keskse tähtsusega. "Näiteks me ei tea, millal muutub IT-sektori haip." Seega on trendid sama tähtsad kui ettevõtted ise.
    Need põhimõtted annavad omavahel kombineerides aluse, millelt korralikku tootlust teenida. Kui suuta loetletud tingimusi täita, siis raske töö ja vähese õnnega on Heleniuse sõnul võimalik teenida suurepärast tootlust.

    Joakim Heleniuse õppetunnid ettevõtjana

    - Ära hajuta enda tähelepanu, vaja on keskenduda.

    - Ära kasuta võimendust, kui sul pole usaldusväärset rahavoogu riskide tagamiseks.

    - Ära usalda ajaraame, mis sõltuvad bürokraatlikest otsustest. "Kui ametnik ütleb, et jah, kindlasti on selleks ajaks valmis, siis ära usu teda. Ära usalda ametnikke ja valitsust. Asjad võtavad rohkem aega, kui nad ütlevad."

    - Tee äri ja tööta ainult inimestega, keda sa usaldad. Võta endale see aeg ja tee kindlaks, kas need inimesed on õiged. "Kui teed koostööd valede inimestega, siis võid väga pettuda, isegi kui sa ise pole midagi valesti teinud."

    - Eesti on tibatilluke turg, sa pead minema välja. Rahvusvahelist laienemist kaaludes aga väldi ettearvamatu poliitilise juhtimisega riike. Helenius, kelle suurimad ebaõnnestumised on seotud poliitilise riskiga, soovitab Euroopa Liidu piires püsida. "Mina kaotasin palju Venemaal ja Ukrainas. Võib-olla oleksin pidanud poliitilisi riske rohkem tundma õppima ja mitte neid ignoreerima."

    Milliseid globaalseid ja regionaalseid trende jälgida?
    Kuigi Heleniuse suuremad kaotused on seotud põllumajandussektoriga Venemaal ja Ukrainas, on ta põllumajanduse tulevikuvõimaluse puhul lootusrikas. Helenius leiab, et me ei saa jätkata toidu kasvatamist viisil, mis praegusel viisil keskkonda kahjustab. Tema sõnul on muutus paratamatu ning olukord peab muutuma.
    Kliimamuutused koos tehnoloogilise ja teadusliku arenguga toovad Heleniuse sõnul kaasa revolutsiooni toidutootmises. Sama muutus annab võimaluse asendada aina suuremat osa praegu tarbitavatest fossiilsetest kütustest taastuvate alternatiividega, näiteks biometaaniga, mis on Heleniuse sõnul bensiinist efektiivsem. Heleniuse sõnul hakkab hästi minema riikidel, millel on suur osa puhast loodust. "Eesti kuulub nende hulka."
    Ühtlasi muutub aina tihedamaks riikidevaheline konkurents kvalifitseeritud tööjõu pärast. Võitjatena väljuvad Heleniuse sõnul riigid, kes on valmis oma piirid immigrantidele avama. "Singapur ja Luksemburg on nii edukad, kuna toovad riiki spetsialiste, kes aitavad majandust kasvatada." Riik on end avanud immigratsioonile. "Kui Eesti ei ava end kiiresti, jookseb ta inimestest tühjaks."
    Riigid, kes sellest keelduvad, leiavad tulevikus, et äkitselt pole inimesi enam alles ning dünaamilisemad riigid on tööjõu endale saanud. "Need riigid, kuhu praegu võetakse inimesi, võidavad. Tulevikus, kui meil on neid meeleheitlikult vaja – spetsialiste ja ettevõtjaid –, siis ei ole enam kedagi võtta, sest sellised riigid nagu Luksemburg on nad endale võtnud. Kes ei kasva, see kahaneb."
    Massilist immigratsiooni Helenius ei karda. "Arvate, et Eesti on ukrainlastele esimene valik? Jama!" ütles ta. Samas toob Helenius välja, et immigratsioon peaks tulema riikidest, kelle kodanikud on valmis ja võimelised integreeruma.
    "Olen siin vastuoluline. Aga Luksemburg valib väga hoolikalt, keda riiki laseb. Fookustatud immigratsioon. Olen enamiku elust elanud Lääne-Euroopas. Minu vaade sellele on, et on hea immigratsioon ja mitte nii hea immigratsioon. Kui ukrainlased siia kolivad ja jäävad, siis ma arvan, et ühe põlvkonna pärast on nad siia lõimunud. Ma usun, et nad on väga erinevad näiteks vanema põlvkonna venelastest. Kui tood sisse suure hulga inimesi, kes on kultuuriliselt liiga erinevad, korraga liiga palju ... moslemitega on probleeme olnud. Nad tulevad koos ja tahavad elada ja koos, getostuvad, ja neid on raske lõimida. Soomes on seda näha, Saksamaal. Aga oleme siis targemad! Valime paremini immigrante, täpsemalt!"
    Maailm jaguneb Heleniuse sõnul aina enam edasivaatava dünaamiliste majanduste ning teisalt mahajääjate vahel. Maha võivad jääda ka praegused edukad majandused, kui poliitiline juhtkond ei mõista, kuidas riikidevaheline majanduskonkurents aina tihedamaks läheb. "Venemaa on mahajääja. Venemaa on stagnatsioonis. Hiina on kiire ja võtab varsti üle. Mida paremini Eesti majandusel läheb võrreldes Venemaaga, seda lihtsam on Eesti venelastel integreeruda. Millegipärast pole sellele tähelepanu juhitud, aga nii on."

    Heleniuse plaanid alanud aastaks

    Varahaldus: töötada välja vähemalt üks uus toode vastavalt meie teadmistele ja geograafilise fookusele.

    Jätkata töötamist kolme agrikultuuri start-up'iga, kelle töö keskendub muutustele, mida me ootame näha agrikultuurist tulevatel kümnenditel.

    Jätkata töötamist, et leida ja arendada nišše ärisektorites, kus me praegu töötame.

    Joakim HeleniusFoto: Tanel Meos
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Ryanairi juht: odavlendude aeg on möödas
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.