Jaga lugu:

Kuhu paneb tänavu raha kaupleja? Kuhu pikaajaline investor?

Turud on volatiilsed, kuid mida teevad Eesti investorid? Osa kaalub relvade mahapanekut, teised jällegi leiavad, et nüüd on õige aeg aktsiaid juurde soetada, et tõusust mitte ilma jääda.

Investor ja aktiivne kaupleja Ivar Mägi suutis vaatamata raskele aastale jääda plussi.  Foto: Tanel Meos

Investor Toomase konverentsil avasid oma portfellirauad neli investorit-kauplejat, kes rääkisid nii sellest, mis neil on portfellis, kui ka uue aasta investeerimisplaanist. Poole miljoni euro suuruse portfelliga investor Kristjan Liivamägi on suurema osa rahast paigutanud ühisrahastusse ja kinnisvarasse. Tema jäi 2018. aastaga rahule: "Pannes konteksti teiste turgudega, läks mul väga hästi – portfelli tootlus oli 16%," rääkis Liivamägi. Tema strateegia pole igaühele. "Aga kui see oleks lihtne, siis kõik teeksid seda. Kui tahta midagi lihtsat, võib investeerida indeksfondidesse," lisas ta.

Londonis 100 miljonit eurot haldava investeerimisfirma loonud ja end pikaajalise investorina defineeriv Katre Saard jäi samuti rahule. "Läks hästi, tehinguid eriti ei teinud. Ma eriti ei müü," ütles Saard.

Kaupleja plaanib relvad maha panna

Päevakaupleja ning investor Ivar Mägi ütles, et seljataga on keeruline aasta, kuigi ta jäi plussi. Lisaks päevakauplemisele on tal positsioon Tallinna Sadama aktsiates ning ta paigutas raha ka idufirmadesse. "Start-up-investeeringud on nii alguses, et on veel nullis," nentis Mägi.

Seevastu Mägi kolleeg Marat Kasparov ütles aga ohates, et aasta oli nii raske, et ta mõtleb kauplemisega lõpparve tegemisele. "Päevakauplemine on väljasurev. Turud on lihtsalt nii efektiivseks muutunud, börs on raha väljavõtmise koht. On börsist lihtsamaid kohti, kus raha teha. Praegu pole mul mingeid investeeringuid. Tootlus on null. Aga kõht on veel ees," viskas ta nalja.

Päevakaupleja Marat Kasparov näeb, et börsil raha teenimine on muutunud raskemaks.  Foto: Tanel Meos

Aktsiatele alternatiivi raske leida

Kuhu aga tänavu raha panna? Marat Kasparov ütles, et tegelikult ta aktsiaturule raha paigutada ei soovita. "Sa ei saa konkureerida inimestega, kes tegelevad sellega 10 tundi päevas. See ei kehti aga Tallinna börsi puhul. Siin on igavaid, aga atraktiivseid aktsiaid. Aga kui investeerida … investeeri eelkõige endasse!"

Ivar Mägi hinnangul on kauplejatel toorainetega tänavu raske: "Kui üldse, jälgiks naftat. Seal võib tekkida mingi tõus, sest on kõvasti alla pekstud." Aktsiatest soovitab ta vaadata Baltikumi. "Seal on võimalusi, kuigi turg pole nii palju alahinnatud, et ostaks kõike. Mulle endale tundusid huvitavad Leedu põllumajandusettevõtted. Näiteks Auga Grupp, mille puhul mul on tunne, et investorid pole päriselt aru saanud, mis see on. See oli kinnisvaraettevõte, mis transformeeriti bioettevõtteks," selgitas ta.

Maailmaturge vaadates leiab Mägi, et tegelikult on turud piisavalt alla läinud ja aktsiate fundamentaalnäitajad on niipalju paranenud, et investor võiks siiski aktsiate osakaalu suurendama asuda. "Aktsiate osakaalu võiks natuke suurendada. Ostke siis vähemalt neid pensionifonde, kus on kõige suurem aktsiate osakaal. Muidu võib jääda hea võimalus kasutamata," soovitas Mägi, kes oli aktsiate ostmise seisukohalt kolleegidest kõige optimistlikum.

Investor Katre Saard jäi eelmise aastaga rahule ning soovitab praeguses turuolukorras osta madalalt hinnatud aktsiaid, mis pakuvad ka head dividendi.  Foto: Tanel Meos

Katre Saard leidis, et niikaua, kuni intressid on nii madalad, nagu need on, on aktsiatele väga vähe alternatiive. "Kui leiate madalalt hinnatud aktsia, mis head dividendi annab, siis võib osta. Pärast korrektsiooni on ettevõtetel ju head tulemused – nad kasvavad, kuigi võib-olla mitte nii kiiresti kui varem," selgitas ta.

Saardile meeldib otsida aktsiaid "eriti vihatute" seast. "Näiteks Euroopa pangad, Saksamaa sõiduautod BMW ja Daimler – need kõik on väga suure surve all. Kui ikka väga kardad korrektsiooni, siis vaata varasid, mis poleks konjunktuuriga seotud, näiteks tervishoid ja ravimid. Potentsiaal on ka digitaliseerimises. Ühisrahastus on küll teema, aga minu jaoks on see liiga keeruline. Minu jaoks on [investeerimises] kõige olulisem vältida halbu otsuseid – ja ma tahan, et kõik oleks väga lihtne," kirjeldas Saard põhimõtteid, mille järgi tänavu investeerida plaanib.

Kristjan Liivamägi nõustus, et finantssektoris on suur ülemüük ja pankadest on võimalik väärtust leida.

Kui veel Baltikumis ringi vaadata, leidsid investorid, et kui LHV aktsia on korralikult alla tulnud, on see samuti atraktiivseks muutumas.

Investor Kristjan Liivamägi portfell kasvas 2018. aastal 16%.  Foto: Tanel Meos

Apple tuleb maha müüa

Koht, kuhu Liivamägi mingil tingimusel oma raha ei paneks, on investeerimisjärgu võlakirjad, kus tootlus on negatiivne. Ivar Mägi leidis jällegi, et krüptovaluutad on jätkuvalt püramiidskeem, kuhu ta raha ei pane. "FAANGis (Facebook, Apple, Amazon, Netflix ja Google'i emafirma Alphabet – toim) loobuksin Apple'ist ja võtaksin juurde Amazoni ja võib-olla Microsofti," ütles Mägi.

"Ka mul pole krüptovaluutadesse suurt usku," jätkas Katre Saard. "Netflixi ei võtaks ja ei puutuks ka Amazoni, sest see hind eeldab, et maailm vallutatakse kahe aastaga."

Investorite nõuanded 2019. aastaks:

Kristjan Liivamägi: "Pilgu peaks pöörama kõige esimesena peeglisse. Küsi endalt: mis on minu eelis teiste turuosaliste ees? Kui 10 sekundiga sellele vastata ei oska, ei ole mõtet üksikaktsiaid valima hakata."

Marat Kasparov: "Ei tule mitte rohkem säästa, vaid rohkem teenida."

Ivar Mägi: "Ostke ja ärge jääge kartma! Ma arvan, et 2019 on hea ostukoht. Peab südame kõvaks tegema ja ostma."

Katre Saard: "Kõige tähtsam on vältida halbu tehinguid."

Jaga lugu:
Hetkel kuum