Brasiilia aktsiaturg meelitab investeerima

Brasiiliasse investeerimiseks on Eesti investori jaoks põhimõtteliselt kaks võimalust – osta aktsiaturul kaubeldavaid Brasiilia indeksifonde või USA turul aktsiatähtedena kaubeldavaid Brasiilia ettevõtete aktsiaid.

Kuigi alates 2018. aastast on Eesti investorite jaoks USA börsil olevatesse indeksifondidesse keerulisemaks tehtud, siis näiteks LHV kaudu saab teadlikum investor investeerida kahte Brasiilia-suunalisse indeksifondi – Brasiilia suurettevõtete indeksfondi iShares MSCI Brazil, sümboliga EWZ, või siis Brasiilia väiksematesse ettevõtetesse investeeriv iShares MSCI Brazil Small-Cap, sümboliga EWZS. Jaanuari keskpaigas oli EWZi investeeritud varade maht 8,7 miljardit dollarit ning EWZSi investeeritud varade maht 80 miljonit dollarit.

EWZ loodi juba 2000. aastal, väiksematesse firmadesse investeeriv EWZS alles 2010. aasta septembris. Mõlema indeksifondi puhul on aastane fondi kulumäär, mis sisaldab endas haldustasu ja muid kaasnevaid tasusid, 0,59%, nii et see on mõnevõrra kõrgem kui USA laiapõhjalisse turuindeksisse investeerivate fondide puhul, kus kulumäärad jäävad 0,1% juurde. Kuid tulenevalt Brasiilia aktsiaturu staatusest – arenev turg –, mis tähendab tihtipeale väiksemat investorite huvi, sellest tulenevat väiksemat konkurentsi indeksfondide valitsejate hulgas ning kallimaid depoo- ja tehingutasusid, on Brasiilia indeksifondide tasu ka veidi kõrgem.

Kes soovivad Brasiilia indeksifondi investeerida Euroopa börsidel, siis selleks peab samamoodi oma maaklerfirmalt uurima, kas on võimalik Brasiilia indeksifonde kauplemisnimekirja võtta. Blackrocki valitsetava iShares’i indeksifondide perekonnas on Saksa XETRA börsil sümboli CEBE all kauplev iShares MSCI Brazil indeksifond, mis järgib MSCI Brasiilia aktsiaindeksit. See fond kajastab alusindeksi liikumist, ostes fondi indeksis olevaid aktsiaid nii, et aktsiate osakaalu kohandatakse kord kvartalis. Selle indeksifondi aastane kulumäär on 0,65%.

iShares MSCI Brazil indeksifond, mis USA börsil kaupleb sümboli EWZ all, järgib MSCI Brasiilia25/50 indeksi liikumist. Selles on 53 ettevõtet ning indeks katab ligikaudu 85% Brasiilia aktsiate turuväärtusest, mis on kohandatud vastavalt vabalt kaubeldavate aktsiate osakaalule.

Indeksis annavad toonid pangad ja toorainefirmad. Suurematest pankadest on indeksis Itau Unibanco, Banco Bradesco ja Banco Brasil, millel on kokku 22,8% suurune osakaal indeksis. Rauamaagi ja muude toorainete kaevandaja Vale osakaal on 10,7%, naftafirma Petrobrasi osakaal on 9,7%. Börsioperaatorfirma B3, kellele kuulub ka Bolsa börs, omab indeksis 4,2% suurust osakaalu. Õlletootja Ambevi osakaal on samuti 4,2%.

USA börsil kaupleva EWZ ja Saksa turul kaupleva CEBE peamine erinevus on selles, et viimase koosseisus on finantssektorit 38,5% ning materjalisektorit (kaevandusfirmad) 16,7%, EWZis on nende osakaalud vastavalt 40% ja 14%.

Erinevus on veel selles, et CEBE fondi saab investor osta euros, kuigi alusvara risk on dollaris ja veelgi sügavale minnes Brasiilia reaalis ning selles fondis olevate aktsiate poolt makstavad dividendid reinvesteeritakse. See võiks pikaajaliselt olla investori jaoks parem, sest dividendidest saadav tulu jääb fondi. EWZ puhul makstakse dividend välja, nii et Eesti investori jaoks tähendab see väljamakstava dividendi pealt tulumaksukulu. Eelmise aasta detsembri lõpu seisuga oli EWZ dividenditootlus 2,81%.

Tulenevalt toormehindade langusest alates 2014. aasta sügisest sattus Brasiilia majandus järgmisel kahel aastal tugevasse langusesse ning see mõjutas ka börsiettevõtete kasumeid negatiivselt. Sellest tulenevalt näeme, et viimase viie aasta jooksul on MSCI Brasiilia 25/50 börsiindeks teinud vaid 0,65% tootlust aastas. Viimase 10 aasta keskmine tootlus on olnud 5,5% aastas.

Juuresolevalt graafikult on näha, et dollaris arvestatuna pole Brasiilia aktsiaindeks uut tippu teinud. Tipp jäi 2008. aasta algusesse, mis tähendas toorainebuumi lõppu ning kukkumist,

Lisaks kaupleb USA börsil Brasiilia väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete indeksifond, mis kaupleb sümboli EWZS all ning järgib MSCI Brazil Small-Cap indeksi liikumist.

Huvitav on see, et selles indeksifondis on suurim osakaal, 6,5%, ühes Brasiilia investeerimisfirmas, mille peamiseks tegevuseks on 6,4% suuruse osaluse hoidmine Vale kaevandusfirmas. Kuid Bradespari turuväärtusega võrreldes, mis suuresti sõltub Vale aktsia hinnast, kaupleb investeerimisfirma aktsia üpris suure allahindlusega. Kui paar aastat tagasi oli see allahindlus 10% juures, siis eelmise aasta Brasiilia aktsiaturu languse ja üldise ebapopulaarsuse tõttu on see allahindlus liikunud 30% juurde. Samuti on allahindlus tingitud sellest, et Bradesparil on kohtuasi ühe teise investeerimisfondiga seoses osa Vale aktsiate omandiõigusega.

Teised firmad, mis sellesse indeksifondi kuuluvad, on tasulist kõrgharidust pakkuv Estacio Participacoes 5,2%, turismifirma CVC Brasil Operadora e Agencia de Viagens 4,4% ning Gerdau metallurgiatööstus 4%ga.

USA börsil kaubeldakse aktsiatähtedena 27 Brasiilia ettevõtte aktsiat, sh Banco Bradescol on kaks erinevat aktsiaklassi.

Tabelis on näha nimekiri USA börsil kaubeldavatest Brasiilia ettevõtetest. Sellesse tabelisse ei lisanud ma Fibria Celulose (sümbol FBR) aktsiat, kuna jaanuaris tegi konkureeriv Brasiilia tselluloosfirma Suzano sellele ülevõtupakkumise.

USA börsil on võimalik kaubelda kümne Brasiilia firma aktsiaga, mille turuväärtus ulatub üle 10 miljardi dollari. Neid firmasid võib USA börsi mõttes suurfirmadeks pidada. Lisaks on 14 keskmise suurusega firmat, mille turuväärtus jääb 1 ja 10 miljardi dollari vahele, ning kaks firmat, mis on börsi mõttes väikesed ehk mille turuväärtus jääb alla 1 miljardi dollari.

Suurimateks sektoriteks on toorainesektor ning pangandus. Nii on turuväärtuse poolest suurim firma naftafirma Petrobras (täpsemalt Petroleo Brasileiro), mille hääleõiguslikest aktsiatest on S&P Global Market Intelligence’i järgi ligikaudu 45% otse valitsuse või selle asutuste omanduses. Juba 2016. aastast on Brasiilias räägitud sellest, et Petrobras võiks osa oma varasid ehk tütarettevõtteid ettevõttest eraldada ning börsile viia. Viimati on sellest juttu olnud seoses uue presidendi Jair Bolsonaro kavaga, mille kohaselt soovitakse riigivara müügist saada juba sel aastal 20 miljardit dollarit tulu.

Viimati ütles Brasiilia erastamisminister Salim Mattar jaanuari lõpus Sao Paolos toimunud investeerimiskonverentsil, et Petrobras peaks müüma enamiku oma 36 tütarettevõttest.

Samuti plaanitakse turule juurde viia Eletrobrasi ehk Centrais Eletricas Brasileirase aktsiaid – praegu on selle firma aktsiatest börsil kaubeldavad 37%.

Kokkuvõttes nõuab Brasiilia firmade eraldi analüüsimine aega ning Brasiilia majanduskeskkonna tundmist. Kui aga mõelda indeksifondidesse investeerimise peale, siis tasub analüüsida maailma makromajanduslikke trende ning Brasiilia ettevõtluskliimat tervikuna.