Kaspar Allik • 18. veebruar 2019 kell 4:00
Börsiuudised
Ainult tellijale

Finantsist hoiab kinnisvarast eemale

Paavo Siimannil on alustavale investorile selge soovitus: enne kui hakata raha lugema, on vaja raamatuid lugeda.  Foto: Ivar Kuldver

Investori ja õppejõu Paavo Siimanni passiivne sissetulek jõudis kuus aastat tagasi 1300 euroni ning praegune eesmärk on seda iga aasta 1000 euro võrra suurendada. Kinnisvara pole aga tema teema.

Mis varaklasse ta eelistab ning milliseid õppetunde on omandanud, rääkis ta Investor Toomase tunnis.

Siimanni esimesed investeeringud olid 2006. aastal Tallinna Kaubamaja ja Saku Õlletehase aktsiatesse. „Ma sain nende ärimudelist aru, kuidas nad raha teenivad. Ja ma oskasin nende finantsaruannetest aru saada, et nad on hea tervise juures ettevõtted,“ rääkis Siimann.

Tema päästikuks investeerimisel oli ühest küljest majandusharidus ning teisalt pettumust valmistanud õppetund raha ajaväärtuse kohta. „Sel ajal kui ma laps olin, oli rublaaeg ja minu vanemad väitsid, et nad koguvad mulle hoiukassasse raha. Et kui ma saan 18aastaseks, siis ootab mind seal 10 000 rubla,“ rääkis Siimann. 18aastasena ootas ees aga 1000 krooni, mille väärtus oli 10 000 rublast oluliselt väiksem. See aitas tal mõista, et elu eest tuleb ise vastutus võtta ja tekitada lisasissetulekud.

Kolm sammast

Praegu jaguneb Siimanni investeerimisportfell laias laastus kolmeks. Aktsiad, ühisrahastus ning ärilaenud.

Ühisrahastus jõudis Siimanni portfelli 2014. aastal. Algul portaalid Bondora ja Omara, millest alles on jäänud Omaraha. Tänaseks on Omaraha portaalis investeering kahekordistunud,ehk aastatootlus on olnud 20%.

Paavo Siimann, Õppejõud ja investor

Võib-olla seda raha ei tulegi, sest ka kasumis ettevõtted lähevad pankrotti. On läinud minevikus ja lähevad kindlasti ka tulevikus.

Säärane tootlus on vajanud aga üksjagu kodutööd. „Millised on riigid, kus laenajad asuvad, millise skoori on neile Omaraha pannud ja milline on varasem statistika, kuidas selle skooriga inimesed on keskmiselt käitunud,“ rääkis Siimann ning lisas, et see statistika tuleb läbi töötada ning samuti mõista, mida teevad teised laenupakkujad, et enda intresse vastavalt sättida.

Mintose portaal lisandus tema portfelli 2018. aastal, kui algas sealne Cashbacki ehk tagasimakse kampaania. „Mintoses ma olen võtnud selle lähtekoha, et olen valinud 100% garantiiga laenud. Tasuvus on natuke madalam, aga see on aidanud mul geograafiliselt portfelli laiemale tõmmata.“

Balti börsist lihtsam aru saada

Aktsiad on Siimanni portfelli valitud Balti börsidelt. „Selles majanduskeskonnas tulevad aastaaruanded regulaarselt börsi koduleheküljele ja meediaruumis saab ka piisavalt infot, see on minu jaoks olnud piisav,“ rääkis Siimann kodubörsi eelistest.

Lisaks on dividendiaktsiate puhul tähtis ära tabada, millal jõuab ettevõte likvideerimise faasi. Selle jaoks on Siimanni sõnul vaja kasutada talupojamõistust. „Miks lähevad ettevõtted pankrotti? Sellepärast, et raha ei ole,“ rääkis Siimann. Seega tuleb jälgida, kas lisaks kasumile ka raha teenitakse. Kasumi teenimist on Siimanni sõnul võimalik erinevate viisidega mõjutada. „Ärme siis ütle manipuleerida, ütleme viisakalt mõjutada.“

Vastava info saab kätte ettevõtte rahakäibe aruandest. Eriti oluline on seda jälgida ärimudelite puhul, kus raha teenimisel on viitaeg ehk klientidele antakse maksetähtaega. „Sest võib-olla seda raha ei tulegi, sest ka kasumis ettevõtted lähevad pankrotti. On läinud minevikus ja lähevad kindlasti ka tulevikus,“ ütles Siimann.

Pole minu veregrupile

Eestlaste hulgas populaarsest investeeringust – kinnisvarast – hoiab ta eemale. „Ma isiklikult arvan, et see koor seal kinnisvaras on pigem arendamisel kui väljaüürimisel. Ja see võib-olla ei ole väga minu veregrupile, kui jõulaupäeva õhtul tuleb kõne, et korter on külm jne,“ rääkis Siimann. Oma osa kinnisvara arenduse kasumist on ta aga ikkagi saanud CrowdEstate’i ühisrahastusportaali kaudu. „Ilma et peaks ise arendaja olema ja seda vett ja vilet nägema,“ rääkis Siimann.

Jõulude ajal 2013. aastal jõudis Siimanni passiivne tulu 1300 euro juurde kuus. „Siht, mille ma endale olen võtnud, on iga aasta saada juurde keskmiselt 1000 eurot kuus.“ Eelmise aasta põhjal tõi kõige suurema osa passiivsest sissetulekust ühisrahastus, seejärel ärilaenud ja kõige vähem aktsiad.

Paavo Siimann, Õppejõud ja investor

Ma isiklikult arvan, et see koor seal kinnisvaras on pigem arendamisel kui väljaüürimisel. Ja see võib-olla ei ole väga minu veregrupile, kui jõulaupäeva õhtul tuleb kõne, et korter on külm.

Investor Toomase järgi tormata ei tasu

Alustavale investorile on Siimannil selge soovitus: enne kui hakata raha lugema, on vaja raamatuid lugeda. „Koolita ennast, tee asi endale selgeks ja siis hakka peale. Ainult naabrinaise või Toomase (Investor Toomas – toim) soovituse põhjal kohe tormata ei tasu. Sest võimalusi on mitu, tee seda, mis sind kõnetab ja millest lõpuni aru saad,“ rääkis Siimann.

Alustav aktsiainvestor peaks tema sõnul endale selgeks tegema, mida ta soovib: kas dividendiaktsiaid või kasvuaktsiaid. Kas soov on ettevõtte väärtuse ehk aktsia hinna tõusust kasu saada või otsid dividendiaktsiaid, mida pakuvad küpsemas faasis ettevõtted, kelle puhul suurt väärtuse kasvu ei pruugi enam tulla.

Siimann ise eelistab dividendiaktsiaid. Sel juhul on aktsialiikumine väiksema tähtsusega ning olulisemad on ettevõtte fundamentaalnäitajad. Kuid sealjuures on Siimanni sõnul tähtis aru saada, kas aktsia hind muutus turul valitsevate emotsioonide tõttu või juhtus ettevõttega midagi põhimõttelist.

Edukuse põhisambad

Paavo Siimanni hinnangul on ettevõtjana edukas olemiseks tarvis kolme põhisammast:

1) äriideed, mida keegi vajab ning on nõus selle eest maksma

2) meeskonna ja inimestega hakkama saada

3) numbritega hakkama saada.

„Kui kujutada ette kolmejalgset taburetti ja üks jalg ära võtta, siis läheb olukord väga kõikuvaks. Seetõttu on minu hinnangul need kõik kolm olulised ja kõiki ühendab alusena kommunikatsioon ehk müük ja turundus, sest ka finantsnumbreid on vaja kommunikeerida ja turundada töötajatele, investoritele, omanikele jne,“ rääkis Siimann.

Laialdane töökogemus

Kui viimased kaks aastat on Paavo Siimannil möödunud õppejõuna töötades, siis eelnevad 12 aastat möödusid finantsjuhina. Siimanni töökogemus on aga veelgi laiem. Kui ülikoolipõlves läksid tema kursusekaaslased audiitorfirmadesse ning pankadesse, siis Siimann töötas esimesed viis aastat BDG Holdingus klubi Hollywood projektijuhina. „Vastutasin näiteks klubi kassa toimimise eest, diskorite graafikute, tantsurite graafikute, mõningate ürituste ladusa kulgemise, päevaste rutiinide eest,“ rääkis Siimann. Enne finantsideni jõudmist tegeles ta veel turundusega ning vastutas muu hulgas Russki Standart Vodka Eestisse lansseerimise eest. Seejärel jõudis järg finantside peale, mille ta TTÜs lõpetanud oli.

Magistri teisest kursusest saadik hakkas Siimann ülikoolis andma ka finantsanalüüsi seminare, mis on praeguseks vormunud täiskohaga tööks. „Ma ise võtan seda õpetamist kui ühiskonnale tagasi andmist. Selline kvaliteet-vaba-aeg. Selle asemel et õhtuti liikuvat pilti vaadata või krõpsu süüa. Annad midagi ühiskonnale tagasi ja kohtud põnevate inimestega.“

Hetkel kuum