Šveitsi panga juhtide seas lokkab sooline ebavõrdsus

„Põhimõtteliselt, kui olete rase olnud, ei jõua te enam kunagi meessoost kolleegidele karjääriredelil järele,” ütles üks naistest, kes töötab veel pangas.

UBSi palgapoliitikast mõjutatud ligi tosin naist töötavad kõrgetel ametikohtadel. Nad on moodustanud grupi, et jagada oma kogemusi ja püüda olukorda muuta.

Mõned UBSis töötamise ajal emaks saanud naised jätkasid töötamist varasemast väiksema palga eest. Ühel nelja lapsega naisel oli boonust vähendatud neli korda ehk pärast iga lapse sündi. Teist teavitati boonuse vähendamisest ja juures oli selgitus, et töötav ema olemine on „elustiili valik“. Kui emad häält tõstsid, soovitati neil keskenduda oma lapsele.

Kui mehed isapuhkuselt tagasi tulid, ei vähendatud nende boonuseid. Hoolimata mitmest kaebusest jätkub diskrimineeriv tava endiselt.

Pärast probleemi teadvustamist möödunud aastal lubas UBSis mitmekesisuse ja kaasatuse eest vastutav juht Carolanne Minash, et panga sünnitusjärgne preemiapoliitika vaadatakse üle.

„Meie jaoks on äärmiselt oluline, et sarnaste rollide, tulemuslikkuse ja kogemustega töötajad saaksid võrdselt ja õiglaselt tasustatud,“ ütles UBS. „Me läheneme lapsehoolduspuhkuse küsimusele proaktiivselt ja süstemaatiliselt tasu määramise protsessi käigus, et otsustada, kas meil on lünki, mida on vaja kõrvaldada.”

UBSi personalidivisjoni esindaja Stefan Seiler ütles, et kõik naised, kes tundsid, et emadus on nende palka ebaõiglaselt mõjutanud, peaksid temaga otse ühendust võtma, et viga parandada. Pressiesindaja lisas, et mõne juhi kommentaarid emadusest olid arhailised ja neil pole mingit kohta UBSi kultuuris.

UBSi 13 liikmega juhatuses on üks naine. Nõukogus on neli naist ja kaheksa meest.