Pensionifondide kaotatud miljard

Artikkel

- Juhtimine
- Tõnu Pekk
- 10. juuli 2019 kell 4:00
Pensionifondide kaotatud miljard
Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk leiab, et pensionivarade aktiivne juhtimine on kogujatele maksnud miljardi.Foto: Liis Treimann
Kui meie, eestlased, oleksime saanud algusest peale panna oma II samba vara Vanguardi indeksifondi, oleksime praegu ligi miljardi euro võrra rikkamad. Iga inimese pensionikontol oleks keskmiselt ligi 1500 eurot rohkem.
17 aastaga oleme II sambasse säästnud kokku 3,7 miljardit eurot. Vanguardis oleksime lisaks teeninud 1,6 miljardit eurot investeerimistulu. Pankade pensionifondid on andnud meile peaaegu kolm korda vähem – napilt 0,6 miljardit eurot.
Pensionifondide aktiivne juhtimine tähendab 1 miljardit saamata jäänud tulu.Foto: Tõnu Pekk
Võti peitub piirangutes
Pensionifondide viletsust õigustavad pankade fondijuhid leiavad, et nõrgas tulemuses on süüdi seadusega määratud karmid investeerimispiirangud. 43 aastat tagasi esimese, Vanguardi indeksifondi asutanud John C. Bogle muigaks sellise jutu peale.
Oma raamatus "Aruka investori taskuraamat" näitab ta andmetele toetudes, mida Vanguardi fondid on ka praktikas tõestanud: just ranged reeglid annavad eeldused selleks, et investorite vara jõudsalt kasvaks. Bogle’i asutatud investeerimisfondid erinevad teistest just jäikade reeglite poolest. Fondijuhi otsustada ei jäänud praktiliselt midagi.
Raamat "Aruka investori taskuraamat"
Autor: John C. Bogle
Esmaesitlus Investeerimisfestivalil 12.–14. juulil
Lehekülgi: 336
Raamatut saab osta siit.
Kirjastus: Äripäev
Raamatu ilmumist on toetanud LHV ja Tuleva
Tema ülesanne oli lihtsalt osta USA 500 suurima ettevõtte aktsiaid. Regulaarselt ja täpselt proportsioonis sellega, mida nimekiri ehk indeks ette nägi. Ei mingit kavalust ega ennustamist. Maailma kõige esimene indeksifond Vanguard 500 on praeguseks üks maailma suurimaid ja tootluselt edukamaid investeerimisfonde.
Tõestus Eestis
Aga tuleme korraks tagasi Eestisse. Pankade teisi investeerimisfonde pensionifondide reeglid ei piira. Kas need on klientidele rohkem edu toonud? Ei ole.
Aastal 2005 alustanud Swedbanki Fondifond 100 (1) osakuid ostnud inimeste vara on kasvanud keskmiselt vaid 2% aastas, kokku 30%. Vanguardi indeksifondis (2) oleks raha sama ajaga 140% kasvanud.
Aastal 2001 asutatud SEB Global Chance / Risk Fund on teeninud klientidele samuti keskmiselt 2% aastas. LHV Maailma Aktsiad Fondi klientidel on läinud veelgi kehvemini – fondi käivitamisel sinna raha paigutanud investor pole tosina aastaga mitte midagi teeninud.
John C. Bogle'i "Aruka investori taskuraamat" näeb eestikeelsena ilmavalgust esmakordselt 12.–14. juulini toimuval investeerimisfestivalil. Raamatu eestikeelset trükki on toetanud LHV ja Tuleva.Foto: Äripäev
On veelgi hullemaid, aga ka mõni parem näide. Kunagi laialt reklaamitud Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond on kaotanud igal aastal keskmiselt 3% investorite varast. 2005. aastal investeeritud rahast on praeguseks üle kolmandiku läinud. Samas SEB Eastern Europe Ex-Russia Fond on teeninud investoritele keskmiselt 6% tootlust aastas, jäädes Vanguardile vaid napilt alla.
Pangad on praeguseks rida fonde müügilt sootuks ära koristanud – näiteks SEB Kasvufond või hiljuti suletud LHV Pärsia Lahe Fond. Tavaliselt lõpetavad kärmelt tegevuse ikka viletsate tulemustega fondid.
Kõigi nende investeerimisfondide juhid ostavad ja müüvad, nagu süda lustib, võttes sellist valitsemistasu, nagu õigeks peavad. Kuigi tagajärg on see, et piiranguteta tegutsevad investeerimisfondid ei kannata võrdlust isegi mitte pankade II samba fondidega, pole ometigi riik nende tegevust piiranud.
Vähendab inimlikke vigu
Bogle selgitab oma raamatus väga hästi lahti selle, miks just piirangud töötavad. Esiteks, rangete reeglitega fondi on märksa odavam juhtida – pole vaja raisata aega ja raha ennustamatu ennustamisele. Ka ei pea hea tootlusega fondi valitseja palkama müügimeeste armeed, et seda kavalusega inimestele pähe määrida. Kuludel on aga ühene seos fondi pikaajalise tootlusega: mida väiksemad tasud, seda suurem tootlus.
Teiseks, reeglid kaitsevad inimlike vigade eest. Enamus investoreid saab vabalt valides kehvema tulemuse kui turu keskmist jäljendav indeksifond. See ei puuduta ainult tavainimesi: turu keskmisele jääb alla ka 90% professionaalsetest investoritest. Oma võimete ülehindamine ja keskendumine lühiajalistele tulemustele on probleemid, mis kipuvad iseloomustama just finantssektori töötajaid.
Alternatiiviks väikeste kuludega indeksifond
Kui koguda oma tuleviku jaoks raha, tuleks eelistada väikeste kuludega indeksifondi. Tuleva pensionifond sündis Vanguardi eeskujul ning just Tuleva oli see, kelle järgi tõid ka pangad indeksifondid oma tootevalikusse. Neid peab küll ise "leti alt" küsima – tellerid ja müügiagendid kiidavad reeglina vanu, suure tasuga fonde.
Õigustatult tekib küsimus, kas kõikvõimalikud investeerimisklubid ja -õpikud on siis puhas ajaraisk? Kindlasti mitte. Ostes aktsiaid ja püüdes turutrende ennetada, õpib investor tundma börsiettevõtteid ja finantsmaailma laiemalt. Aeg-ajalt võib ise kaubeldes ka peadpööritavat edu kogeda, kuid vaatamata kõigele on siiski tõenäoline, et 10, 20, 30 aasta jooksul jääb portfelli tootlus indeksifondi tootlusele alla.
Meenutuseks paar tõde
1. Ära pane hobi alla kogu raha, millest kavatsed tulevikus elada. Bogle soovitab kauplemisportfelli paigutada mitte rohkem kui kümnendikku varast. Ülejäänu mingu ikka indeksifondi.
2. Teiseks, ära maksa kinni võõraste inimeste hobi. Teisisõnu: ära maksa suurt vahendustasu selle eest, et lipsustatud fondijuht sinu varaga panuseid teeb. Sarnaselt sinule kuulub ilmselt temagi enamuse sekka, kellel ei õnnestu rangete piirangutega indeksifondi võita. Ise pusides õpid vähemalt midagi maailma kohta.
(1) Fondide nimele klõpsates saad vaadata nende fondide tulemuste statistikat ja indeksiga võrdlust maailma suurima analüüsimaja Morningstar portaalis.
(2) Näites on kasutatud kahte, Euroopas aastast 2002 pakutavat Vanguardi fondi: Vanguard Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund, kuhu aastatel 2002–2010 suunab loo autor vara 50/50 ja edaspidi 75/25 suhte alusel, jäljendamaks täpselt Eesti pensionifondide piirangut maksimaalse aktsiate osakaalu puhul. Vaata arvutusi siit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum