Eesti värav maailma – pronksiajast digiajastusse

Enam kui kahe sajandi pikkuse Vene tsaaririigi perioodi algupoolel kirjeldab Tallinna ja kogu Eesti põhjaranniku rajatisi termin “sõjasadam”. Põhilisteks kaubasadamateks Läänemerel said Peterburi ja Riia ning 19. sajandi keskel arvati Tallinn kaubaveonduses suisa II järgu sadamaks.

Aurulaevanduse võidukäiguga algas 1837. aastal ka regulaarne laevaühendus Helsingiga ning 1840. aastaks oli Tallinna ja Helsingi vahel laevaga liigelnud 5139 reisijat. Sajandi keskel pääses laevaga juba ka Stockholmi. Kaubavedu Tallinna kaudu hakkas hoogustuma 1870. aastatel Balti raudtee avamise järel.

Pöördeline 20. sajand

Tallinna sadama käekäiku suunasid 20. sajandil sarnaselt Eestiga revolutsioonid, kaks ilmasõda, iseseisva riigi ülesehitamine ning võõrvõimude valitsemine kuni sajandi viimase kümnendini.

Tartu rahule järgnenud kümnend oli sadamatele ja Eesti riigile keeruline, väga volatiilne oli idasuunaline transiit. Küll aga võeti jõudumööda ette sadamarajatiste renoveerimine ning 1928. aastaks ühendas Tallinna välissadamatega 13 laevaliini. 1930. aastatel pärast majanduskriisi leevenemist kiirenes väliskaubavahetus, eksporditi puitu ja saematerjali ning imporditi puuvilla ja mustmetalli. 1936 ühendas Tallinna Helsingiga juba kaks laeva ning tolle aasta suvel liikles ühes kuus kahe pealinna vahel nendel alustel kokku pisut üle 9000 reisija, neist 65 protsenti eestlased.

Nn baaside lepingu tuules suleti Tallinna sadam 1939 oktoobris kauba- ja kalalaevadele ning 1. detsembril katkes ühendus Helsingiga.  Järgnenud suur sõda tõi – nii nagu kõikjal mujal Eestis ja Euroopas – kaasa suuri purustusi, sadamarajatisi õhkisid nii Vene kui ka Saksa väed ning kuue Tallinna ümbruse sadama täielikult hävitatud rajatiste taastamine võttis aega oma paarkümmend aastat.

Ühendus Helsingiga taaskäivitus 1965. aasta juulis ja esimesel hooajal sõitis liinil kokku 19 000 valdavalt soomlasest reisijat. Reisilaevanduses oli uueks tähiseks 1980. aasta, mil Moskva OMi Tallinna purjeregati puhul hakkas Tallinna ja Helsingi vahet sõitma Poolas spetsiaalselt sellele liinile reisilaevaks ehitatud Georg Ots, mis on ajalukku läinud ka Mihhail Gorbatšovi ujuvhotellina kohtumisel Ronald Reaganiga Reykjavikis. Seitsmekümnendate lõppu langeb ka peamiselt teravilja ja puuvilja impordiks mõeldud uue kaubaveosadama ehitamise otsus ja Muuga süvaveesadam avati 1986.

Vaba Eesti taassünd