Teine võimalus oleks võtta laenu aktsiate tagatisel ehk investeerida nii-öelda võimendatult. Jaak Roosaare kirjutas oma blogis, et on olemas head ja halvad laenud. Kuigi seal peituvad ohud, võiksin ma ju aktsiate tagatisel raha laenata. Ilmselt oleksin ma siis kohe järgmisel aastal TOPis sees, sest loodetavasti mõni lahke pank ikka laenaks mulle 190 000 eurot, kuna mu portfelli väärtus on 130% laenusummast.
Pean tunnistama, et Tallinna Vee aktsia on ainus, kuhu oleksin nõus enamiku laenatud rahast kodubörsil paigutama, sest laenu tagasimakseid peaksin ikkagi tegema ja sealt teenitav dividend aitaks vast üsna palju sellest ära katta.
Laenamine nõuab julgust
Ometi nõuaks oma portfelli laenurahaga kahekordistamine päris palju julgust, sest võimendus suurendab otseselt riski. Kui asi metsa läheb, siis Tallinna börsil on viimase viie aasta jooksul olnud piisavalt näiteid, kuidas tagatiseks pandud aktsiad satuvad müügiohtu (Arco Vara ja OÜ Toletum ning vennad Nõgesed).
Loodetavasti on enamik teist mind juba pikemat aega jälginud ja teab, et ma ei ole seda sorti investor. Ma kogun pensioniks, teen seda üsna konservatiivselt ega taha vanaduspõlve alustada purunenud lootuste või miinuses portfelliga.
Tõenäoliselt pole mul Eesti erainvestorite TOP 50 veel tükk aega asja. Tegelikult ei olegi see mu eesmärk. Kui ainult suudaksin oma ego ja uhkust samade argumentidega veenda. Õnneks saan end lohutada teadmisega, et kui ma tõesti oleksin tahtnud, siis nii 2009. kui ka 2010. aastal oli mu portfelli piisavalt suur, et edetabelisse mahtuda.
Kirjutage mulle enda kogemustest laenuga soetatud aktsiate investeerimisel ja kas see on samm, mida peaksin ette võtma või põhjalikumalt kaaluma. Mu e-posti aadress on
[email protected].