Investor Toomas: head uudised Baltikumist

Kui detsembris Riia ja Vilniuse börsiindeksid kukkusid ning Tallinna oma oli kerges plussis, siis uue aasta alguses ja jaanuaris kerkis Baltikumi võrdluses eriti jõuliselt Riia turg, seda 3,16 protsendi võrra. Kõige stabiilsemaks võib aga pidada just Tallinna börsi, mille kasv jäi pea samale tasemele nagu kuu varem – kui detsembris oldi rohelises 2,49 protsendiga, siis uue aasta esimesel kuul 2,46 protsendiga. Rohelisse on jõudnud ka Leedu väärtpaberiturg, mis suutis jaanuaris 0,61 protsendi võrra kasvada ning aasta lõpu 0,06protsendilisest langusest välja tulla.

Niisiis asub viimase kuu edukaim Balti börs Riias, kuid siinjuures tuleb tähele panna, et tegemist on kolme riigi võrdluses ka kõige volatiilsema turuga. Samuti on Riia börsi põhinimekirjas noteeritud vaid kolm ettevõtet. See tähendab, et üldindeks on suuresti mõjutatud ainult Grindexi, Latvijas Gaze ja Olainfarmi aktsiate liikumisest. Samuti ei pruugi ükski tõus ega langus tulla väga suure kapitali pealt ning väiksemate käivetega tehingud võivad juba kogu börsi märkimisväärselt liigutada.

Viimaste kuude jooksul on kõige rohkem äärmuste vahet liikunud aga Venetsueela börs. Novembris kasvas indeksi väärtus üle 130 protsendi, sest kohalikud nägid väärtpaberiturus ainust võimalust oma raha inflatsiooni eest kaitsta. Teatavasti väljapoole riiki raha paigutamiseks kehtivad Venetsueelas piirangud.

Aasta viimasel kuul jõudis sama börs aga Bloombergi edetabeli põhja, sest niivõrd suure tõusu taustal on ka langus kergem tulema – seda juhul, kui isegi pool juurde tulnud väärtusest kaob. Kokkuvõttes on see aga märkimisväärselt kasvanud, sest jaanuaris suutis börsiindeks taas 40,43 protsenti kasvada ning edetabelis esikümnesse murda.

Samuti paistis viimasel kuul volatiilsuse poolest silma Mongoolia börsiindeks, mis on esimeselt tabelirealt viimasesse kümnesse kukkunud. Stabiilselt on aga esikümnes püsinud näiteks Brasiilia, Venemaa ja Pakistani börsiindeksid.

Kodubörs kasvas möödunud aastal 22,41 protsenti, samas kui esikoha võttis Riia, kus börs kerkis koguni 26,65 protsendi võrra. Vilniuse kasv jäi Balti riikide võrdluses kõige tagasihoidlikumaks, ulatudes 15,65 protsendini. Taas on tõenäoline, et lätlaste väärtpaberiturg on saavutanud edu tänu väikestele tehingutele ning see ei tähenda suuri käibeid.

Mulle aga tundub, et volatiilsus ning suured kõikumised börsidel aja möödudes süvenevad. Seda seetõttu, et uute tippude vallutamine toob turgudele spekulante juurde. Kuna volatiilsuse kasv võib olla omane buumile ning sellele järgneda krahh, siis tunnen end turvalisemalt portfellis raha osakaalu suurendades. Loomlikult aitab lühiajaliste kõikumiste vastu endiselt minu pikaajaline investeerimishorisont.