- OMX Baltic−0,25%300,53
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,34%2 073,99
- OMX Vilnius0,18%1 201,74
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,45%8 746,09
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,25%300,53
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,34%2 073,99
- OMX Vilnius0,18%1 201,74
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,45%8 746,09
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Investor Toomas: arenevate turgude võidukäik
Kui juulis võis esikümnest leida ka kaks Balti börsi, siis augustis leiab tabeli erinevatest pooltest vaid arengujärgus turud. Nii on taas esikoha haaranud ka maailma halvima majandusega riigiks tituleeritud Venezuela, mille börs kasvas möödunud kuul lausa 65,22 protsenti.
Täpsemalt vaevavad Venezuelat juba mitmendat kuud valitsusvastased meeleavaldused. Nende käigus on rünnatud ka sõjaväebaasi. President Chavez süüdistab meeleavalduste toetamises demokraatlike lääneriike ning osaliselt seetõttu on takistatud kapitali vaba liikumine. Kuna riigis on ka nälg ning hüperinflatsioon ning inimestel puudub võimalus oma raha väljapoole riigipiire paigutada, põgenetaksegi raha väärtuse languse eest kohalikule börsile.
Hüperinflatsiooni ning tegelikult ka aktsiahindade tõusu põhjustab aga ka pidev raha juurdetrükk. Täpsemalt nõrgendab see kohalikku valuutat bolivari. Raha turule juurde tekkides küsitakse sama kauba eest järjest rohkem. Ehk sisuliselt muutub see kaup või teenus kallimaks. Sama kehtib ka aktsiate puhul, mis ongi hüperinflatsiooni tõttu liikumas suunaga üles. Rahvusvaheline valuutafond on Venezuela inflatsioonimääraks pakkunud 43 000 protsenti, kuid täpseid inflatsiooniandmeid riik ise ei avalikusta.
Stiimulitevaene Baltikum
Kuu aega tagasi sain kirjutada, et koduturule panustamine oleks aidanud rikastuda ning esikümnesse kerkisid nii Tallinna kui ka Vilniuse börs. Kui varasemalt toetasid Balti börse laevandus- ja pangandussektor kas erinevate ülevõtupakkumiste või lihtsalt tugevate tulemustega, siis august möödus siinsete börsiettevõtete jaoks rahulikult.
Suurte, aktsiat kõigutavate sündmuste vähesus kajastub ka maailma börside edetabelis. Edukaim Balti börs oli möödunud kuul Vilniuse börs, mis kasvas 4,78 protsenti, asetsedes sellega 14. kohal. Teisele kohale jäi Baltikumi lõikes Tallinna väärtpaberiturg, mis paikneb 2,67protsendilise tõusuga maailma börside edetabelis 19. kohal. Riia börs oli aga sootuks punases, kahanedes 0,22 protsendi võrra.
Negatiivset tulemused näitasid lähinaabritest ka Helsingi ja Stockholm, mille indeks langes vastavalt 0,11 ja 0,22 protsenti ning mis paiknevad maailma börside edetabelis vahetult enne Riiat, vastavalt 46. ja 45. kohal.
Jätkuvalt tugev Brasiilia
Edetabelit vaadates jäi minu pilk peatuma ka Brasiilia börsiindeksil IBOVESPA, seda sellepärast, et olen ju ka ise sinna läbi iShares MSCI Brazil Cappedi (EWZ) investeerinud.
Kui möödunud kuul leidis Brasiilia börsiindeksi edetabelist viiendalt kohalt, siis nüüd asetseb see 4,81protsendilise kasvuga 13. kohal. Igal juhul on mul hea meel näha, et Brasiilia börsi kasv on nii juulis kui ka augustis olnud küllaltki stabiilne, erinedes vaid pool protsendipunkti. Indeksi tõus sai ajendi juulis, mil korruptsioonis mõisteti süüdi Brasiilia ekspresident. See lisab investoritesse kindlust, et riik on jätkuvalt demokraatia kursil.
Ka mina saan oma portfelli vaadates rõõmustades tõdeda, et olen jätkuvalt õigel kursil. Brasiiliasse panustamine on mulle paari kuuga toonud pea pooltuhat lisaeurot, samuti on minu raha paigutatud stabiilsetele ja kasvavatele turgudele.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele