Kolm lolli sammu, mis riisusid maksumaksja taskust miljoneid
Poliitikute pidevad mängud teise pensionisambasse investeerimisega on läinud kokkuvõttes maksma sadu miljoneid eurosid ja andnud investoreile halba eeskuju. Viimase fopaana maksab riik maksumaksja rahaga heldet preemiat teises sambas kogujatele.
Teise samba 25 fondist 11 teenisid koroonapandeemia ajal sissemaksete peatamise algusest suuremat tootlust kui see, mille riik nüüd tagantjärele pensionikogujatele kompenseerib.
Foto: Andras Kralla
Iga väärtusinvestor teab, et aktsiaturul ei ole vaja sisse ja välja hüpelda. Ei ole vaja rabeleda ega rapsida. Kõik see vaid suurendab kulu ja vähendab tulu. Vaja on igal aastal investeerida ühtlaselt kindel summa, võimalusel seda inflatsiooniga indekseerides, hoolimata aktsiaturu seisust või poliitilisest olukorrast.
Teise samba 25 fondist 11 teenisid koroonapandeemia ajal sissemaksete peatamise algusest suuremat tootlust kui see, mille riik nüüd tagantjärele pensionikogujatele kompenseerib. Siiski nii mustvalge see ei ole ja reaalselt on kogujate tootlus olnud halvem ning riigi poolne kompensatsioon oluliselt heldem.
Suur osa teise pensionisamba lammutamist pooldanud poliitikutest jätkab ise sinna kogumist, nende seas tulihingeliselt teist sammast materdanud lobist Kristjan Järvan.
Suhtelist vaesust mõjutavad peamiselt pensionäride madalad sissetulekud ning kuna uudiseid nende kergitamisest pole kuulda, võib kehv olukord veelgi süveneda.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Alates 5. maist kannab Šiaulių Bankas uut nime Artea. Selle strateegilise sammuga tugevdab Leedus tegutsev pank oma positsiooni nii era- ja äriklientide, avalikkuse kui investorite seas ning liigub lähemale eesmärgile saada Leedu klientide eelistatuimaks pangaks.