• Jaga lugu:

    Vaenlase visualiseerimine aitab kaasa meeskonnatööle

    Kogenud koolitaja, mentor ja juhtimistreener Margus Alviste on meeskonnatööd mõjutavatest faktoritest enim huvitatud sellest, kuidas toimib inimeste psüühika ja kujuneb käitumine.

    Margus Alviste
    Inimesed ja loomad pole tegelikult sugugi nii erinevad. Meid juhivad sarnased impulsid, alateadvuse programmid ja aistingud, mistõttu käitume laias laastus väga sarnaselt. Nii nagu on olemas erinevate tunnustega loomaliike, võib ka inimesi teatud omaduste alusel analüüsida ja gruppidesse jagada. Margus Alviste on töötanud koolitajana juba 25 aastat. Nende aastate jooksul on tal tulnud kokku puutuda paljude inimestega erinevatest eluvaldkondadest. Oma mõttemudelid ja juhtimisteooriad on ta välja töötanud praktilise elu näidete varal.
    96% inimestest tahab alluda
    Militaarvaldkonnas tehtud uuringute põhja on jõutud järelduseni, et ligi 96 protsenti kõikidest inimestest on n-ö järgijad. Selles pole midagi halba, see tähendab lihtsalt, et sellised inimesed tunnevad end mugavalt kellelegi teisele alludes. 2% inimestest on kiskjaprofiiliga. Need inimesed ei taju teisi inimesi liigikaaslasena, vaid vahendina oma eesmärkide saavutamiseks. Sinna gruppi kuuluvad üldjuhul sotsiopaadid, psühhopaadid, kurjategijad ja manipulaatorid. 2% inimestest on aga klassikalised subjektid. See tähendab, et nad on autonoomsed, ambitsioonikad ja dominantsed. Žargoonis kutsutakse neid karjakoerteks. Paljud neist on sotsiaalselt võimekad ja suudavad edukalt ka toimivaid meeskondi luua. Loomulikult on 96% protsendi hulgas ka neid inimesi, kes löövad juhina läbi, tihtilugu vajavad nad aga rohkem head tagasisidet ja tunnustust.
    Meeskonnatöö pole alati vajalik
    Küsimusele, milline on hea juht, vastab Alviste, et see on subjektiivne. Oluline on aga, et juht saaks aru, millal on tarvis rakendada direktiivseid võtteid ja millal tuleks anda oma meeskonnale rohkem vabadust. Me ei vaja alati meeskonnatööd. Seda on vaja olukordades, mis on eriti keerulised, nõuavad rohkem loovust, erinevaid vaatenurki ja kus on tarvis mobiliseerida inimeste jõupingutused.
    Hea juhtimise tunnuseks on raamistatud vabadus
    Hea juht on see, kes loob soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikud tingimused. Sageli on need ainelised, vahel aga ka informatiivsed või emotsionaalsed. Vastavalt olukorrale peab juht domineerima või kaduma sootuks silmapiirilt. Andes oma meeskonnale vabadust, on oluline defineeritud eesmärk ja panna kinni teed, mida mööda ei tohiks minna. Siinkohal on salasõnaks sobivalt raamistatud vabadus.
    Valdav osa juhi mõjust alluvatele on intuitiivne
    Me hindame üle inimeste võimet ratsionaalselt mõelda. Uuringute põhjal tuleb välja, et kõigest kuni 4% meie otsustest on läbi töötatud otsmikusagaras. Enamik otsuseid saab alguse emotsioonidest, alateadvuse programmide käivitumisest või mingitest välistest impulssidest. Valdav osa juhi mõjust oma töötajatele on seega intuitiivne. Arvatust palju suuremat rolli mängivad välised omadused, nagu juhi kehakeel, žestid, miimika, kõnnak, riietus, aga ka näiteks ruumikasutus kontoris. Selliste faktorite mõju töötajatele moodustab enamiku juhi kogumõjust, mistõttu verbaalsete sõnumite osa moodustav tegelikust juhtimisest vaid fragmendi. Just need välised, pealtnäha ebaolulised faktorid panevad inimesed kas alluma või vastu töötama, käituma subjekti või objektina.
    Meeskonnatöö suurim vaenlane on sisemine konkurents
    Kui juht näitab välja ebakindlust, siis dominantsetel meeskonnaliikmetel aktiveerub alateadvuses programm, mis sunnib teda konkureerima “karjajuhi” positsioonile. Just nagu loomariigis – karja eesotsas ei saa olla keegi, kes on oma olemuselt nõrk. Sellistes olukordades hakkavad liidri potentsiaaliga inimesed teadlikult või ka teadvustamata liidri rolli haarama ja tulemuseks võib kujuneda valus võimuvõitlus. Mõnikord toimub hierarhiapõhine konkurents ka madalamatele positsioonidele meeskonna sees. Suurim takistus meeskonnatööks ongi just meeskonnaliikmete konkurents. Seal, kus on konkurents, pole enamasti koostööd.
    Meeskonnatööle aitab kaasa ühine vaenlane
    Üksteisega konkureerimine on inimesele loomuomane. Seejuures pole oluline, millised inimtüübid on meeskonda kogunenud. Inimeste alateadvuse programmid toimivad ikka ühtemoodi. Käitumiserinevused tulenevad suuresti lihtsalt indiviidide dominantsuse astmest. Dominantsed inimesed proovivad kõrgematel korrustel kaasa rääkida, allutades seejuures vähem dominantsed inimesed oma tahtele. Mittedominantsed ei pürgi enamasti juhi positsioonile, kuid väljendavad sageli oma suhtumist varjatud agressiooni kaudu.
    Et sisemine konkurents ei kujuneks meeskonnale saatuslikuks, tuleb leida meeskonnaväline vaenlane. Sama kehtib ka kahe konkureeriva grupi puhul. Juhi ülesanne on leida organisatsioonist väljaspool sobilik vastane, näiteks konkurent, kellega mõõtu võtta ja keda hoida pidevalt fookuses. Ühise vaenlase olemasolu ajendab inimesi koostööd tegema ja see kasvatab omakorda meeskonnavaimu. Kõigil ideaalilähedaselt toimivatel meeskondadel, mida Alviste teab, on olemas ühine “vaenlane”.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.