Vaenlase visualiseerimine aitab kaasa meeskonnatööle

Inimesed ja loomad pole tegelikult sugugi nii erinevad. Meid juhivad sarnased impulsid, alateadvuse programmid ja aistingud, mistõttu käitume laias laastus väga sarnaselt. Nii nagu on olemas erinevate tunnustega loomaliike, võib ka inimesi teatud omaduste alusel analüüsida ja gruppidesse jagada. Margus Alviste on töötanud koolitajana juba 25 aastat. Nende aastate jooksul on tal tulnud kokku puutuda paljude inimestega erinevatest eluvaldkondadest. Oma mõttemudelid ja juhtimisteooriad on ta välja töötanud praktilise elu näidete varal.

Militaarvaldkonnas tehtud uuringute põhja on jõutud järelduseni, et ligi 96 protsenti kõikidest inimestest on n-ö järgijad. Selles pole midagi halba, see tähendab lihtsalt, et sellised inimesed tunnevad end mugavalt kellelegi teisele alludes. 2% inimestest on kiskjaprofiiliga. Need inimesed ei taju teisi inimesi liigikaaslasena, vaid vahendina oma eesmärkide saavutamiseks. Sinna gruppi kuuluvad üldjuhul sotsiopaadid, psühhopaadid, kurjategijad ja manipulaatorid. 2% inimestest on aga klassikalised subjektid. See tähendab, et nad on autonoomsed, ambitsioonikad ja dominantsed. Žargoonis kutsutakse neid karjakoerteks. Paljud neist on sotsiaalselt võimekad ja suudavad edukalt ka toimivaid meeskondi luua. Loomulikult on 96% protsendi hulgas ka neid inimesi, kes löövad juhina läbi, tihtilugu vajavad nad aga rohkem head tagasisidet ja tunnustust.

Üksteisega konkureerimine on inimesele loomuomane. Seejuures pole oluline, millised inimtüübid on meeskonda kogunenud. Inimeste alateadvuse programmid toimivad ikka ühtemoodi. Käitumiserinevused tulenevad suuresti lihtsalt indiviidide dominantsuse astmest. Dominantsed inimesed proovivad kõrgematel korrustel kaasa rääkida, allutades seejuures vähem dominantsed inimesed oma tahtele. Mittedominantsed ei pürgi enamasti juhi positsioonile, kuid väljendavad sageli oma suhtumist varjatud agressiooni kaudu.

Et sisemine konkurents ei kujuneks meeskonnale saatuslikuks, tuleb leida meeskonnaväline vaenlane. Sama kehtib ka kahe konkureeriva grupi puhul. Juhi ülesanne on leida organisatsioonist väljaspool sobilik vastane, näiteks konkurent, kellega mõõtu võtta ja keda hoida pidevalt fookuses. Ühise vaenlase olemasolu ajendab inimesi koostööd tegema ja see kasvatab omakorda meeskonnavaimu. Kõigil ideaalilähedaselt toimivatel meeskondadel, mida Alviste teab, on olemas ühine “vaenlane”.