Luksemburgi valik: võidad rahas, kaotad maine

Avalikkuse ette jõudnud sadade ettevõtete salajased maksu­kokkulepped Luksemburgi maksuametiga on andnud tööd ajakirjanikele üle terve maailma. Äripäeva kaanelugu räägib, kuidas nn Lux Leaksi dokumentide hulka on sattunud ka paari Eesti IT-firmaga seotud kontsernid.

Äripäeva arvates tuleb taunida salakokkuleppeid, mis annavad mõnele suurfirmale imepisikeseks muutunud maksukoormuse kaudu selge konkurentsieelise. Ehkki seaduslik, on eelis tulnud moraalsel piiril žongleerides.

Suurkontserne nõustavad maksude optimeerimisel üleilmsed konsultatsioonifirmad eesotsas PwCga. Levinuim optimeerimise moodus on olnud see, et Luksemburgi emafirma kasutab tütarettevõttesse investeerimisel instrumente, millega saab hiljem tütarettevõttest emafirmasse maksuvabasid makseid teha.

Tüki hammustamine teistelt. Tuleb rõhutada, et ettevõtjad pole rikkunud seadust, vaid kasutanud ära Luksemburgi soodsat ette­võtluskeskkonda. Tänases loos nendib Ernst&Young Balticu juhtivpartner Ivar Kiigemägi, et see väike riik on püüdnud olla maksustamise seisukohalt atraktiivne ja suurriikide tulust liiga suure tüki ära hammustanud. See on ilmselt ka üks põhjus, miks on tekkinud nii suur kära. Pole ju maksude optimeerijal vaja üldse Luksemburgi pinnal tegutseda, vaid piisab sinna valdusfirma registreerimisest.

Suurkontsern saab sel moel maksukoormust vähendada, aga riik, kus firma tegutseb, jääb maksutulust ilma. Lekkinud dokumentide järgi on kuulsad suurfirmad nagu ­Pepsi, Ikea, FedEx jt liigutanud sadu miljardeid dollareid läbi Luksemburgi ning säästnud sellega maksudelt miljardeid. See pole kommi­raha, millele riigieelarvet koostades läbi sõrmede vaadata.

Et selline suhtumine leiab rahvusvahelisel tasandil pigem taunimist, näitab asjaolu, et üha enam tehakse maailmas maksualast koostööd. Lux Leaks avaldab Luksemburgi maksukeskkonnale juba mõju. Sealsete otsustajate lauale on jõudnud eelnõu, mille järgi hakkab maksuametit iga eelotsuse tegemisel nõustama spetsiaalne komisjon. Määravaks muutub ettevõtjate võime tõestada, et neil on Luksemburgis reaalne majandustegevus.

Samas oleks halb minna kallale kõigile Euroopa Liidu soodsatele maksukeskkondadele. See tähendab maksuoptimeerijate liikumist soodsatesse maksupiirkondadesse väljaspool Euroopa Liitu. Luksemburgi asemel registreeritakse valdusfirma näiteks Kaimani saartele.

Kulude kokkuhoid. Teine küsimus on see, kas seaduste piires maksude optimeerimisse tasub üleliia kriitiliselt suhtuda. Ettevõtja vaatab seda kui ühte osa üldisest kulude kokku­hoiust. Loomulikult taunime maksupettusi ja pahatahtlikku skeemitamist, kuid seaduslike võimaluste ärakasutamine on mõistetav.

Praegune maksude optimeerimine Luksemburgi kaudu on seaduslik, aga sellega tuleb firmal ikkagi arvestada, et paljud potentsiaalsed kliendid võivad seda pahaks panna. Nõuti ju sama maksuskandaali tõttu Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri tagasiastumist Euroopa Komisjoni presidendi kohalt.

Aeg on näidanud, et ka kõige salajasematel kokkulepetel on kombeks välja tulla. Võid võita rahas, aga kaotada maines.