- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Luksemburgi valik: võidad rahas, kaotad maine
Avalikkuse ette jõudnud sadade ettevõtete salajased maksukokkulepped Luksemburgi maksuametiga on andnud tööd ajakirjanikele üle terve maailma. Äripäeva kaanelugu räägib, kuidas nn Lux Leaksi dokumentide hulka on sattunud ka paari Eesti IT-firmaga seotud kontsernid.
Äripäeva arvates tuleb taunida salakokkuleppeid, mis annavad mõnele suurfirmale imepisikeseks muutunud maksukoormuse kaudu selge konkurentsieelise. Ehkki seaduslik, on eelis tulnud moraalsel piiril žongleerides.
Suurkontserne nõustavad maksude optimeerimisel üleilmsed konsultatsioonifirmad eesotsas PwCga. Levinuim optimeerimise moodus on olnud see, et Luksemburgi emafirma kasutab tütarettevõttesse investeerimisel instrumente, millega saab hiljem tütarettevõttest emafirmasse maksuvabasid makseid teha.
Tüki hammustamine teistelt. Tuleb rõhutada, et ettevõtjad pole rikkunud seadust, vaid kasutanud ära Luksemburgi soodsat ettevõtluskeskkonda. Tänases loos nendib Ernst&Young Balticu juhtivpartner Ivar Kiigemägi, et see väike riik on püüdnud olla maksustamise seisukohalt atraktiivne ja suurriikide tulust liiga suure tüki ära hammustanud. See on ilmselt ka üks põhjus, miks on tekkinud nii suur kära. Pole ju maksude optimeerijal vaja üldse Luksemburgi pinnal tegutseda, vaid piisab sinna valdusfirma registreerimisest.
Suurkontsern saab sel moel maksukoormust vähendada, aga riik, kus firma tegutseb, jääb maksutulust ilma. Lekkinud dokumentide järgi on kuulsad suurfirmad nagu Pepsi, Ikea, FedEx jt liigutanud sadu miljardeid dollareid läbi Luksemburgi ning säästnud sellega maksudelt miljardeid. See pole kommiraha, millele riigieelarvet koostades läbi sõrmede vaadata.
Et selline suhtumine leiab rahvusvahelisel tasandil pigem taunimist, näitab asjaolu, et üha enam tehakse maailmas maksualast koostööd. Lux Leaks avaldab Luksemburgi maksukeskkonnale juba mõju. Sealsete otsustajate lauale on jõudnud eelnõu, mille järgi hakkab maksuametit iga eelotsuse tegemisel nõustama spetsiaalne komisjon. Määravaks muutub ettevõtjate võime tõestada, et neil on Luksemburgis reaalne majandustegevus.
Samas oleks halb minna kallale kõigile Euroopa Liidu soodsatele maksukeskkondadele. See tähendab maksuoptimeerijate liikumist soodsatesse maksupiirkondadesse väljaspool Euroopa Liitu. Luksemburgi asemel registreeritakse valdusfirma näiteks Kaimani saartele.
Kulude kokkuhoid. Teine küsimus on see, kas seaduste piires maksude optimeerimisse tasub üleliia kriitiliselt suhtuda. Ettevõtja vaatab seda kui ühte osa üldisest kulude kokkuhoiust. Loomulikult taunime maksupettusi ja pahatahtlikku skeemitamist, kuid seaduslike võimaluste ärakasutamine on mõistetav.
Praegune maksude optimeerimine Luksemburgi kaudu on seaduslik, aga sellega tuleb firmal ikkagi arvestada, et paljud potentsiaalsed kliendid võivad seda pahaks panna. Nõuti ju sama maksuskandaali tõttu Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri tagasiastumist Euroopa Komisjoni presidendi kohalt.
Aeg on näidanud, et ka kõige salajasematel kokkulepetel on kombeks välja tulla. Võid võita rahas, aga kaotada maines.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele