Miinusmärgiga stabiilsus

Loos välja toodud Statoil Fuel & Retail Eesti ja Kunda Nordic Tsement on lubanud oma tegevust Eestis jätkata. Samas on turu väiksusele ja/või ettevõtluskliima halvenemisele viidates ka neid, kes Eestis pillid päris kotti panevad. Nii lõpetavad siin tegevuse näiteks välisomanikele kuuluvad ehitusfirmad Skanska ja NCC Ehitus.

Väljapoole Eestit saadab see paratamatult sõnumi, mis paneb võimalikku siia investeerimist veel kord üle kaaluma. Eriti halb on aga see, kui arengule suunatud investeerimisele käegalöömise meeleolu tabab ka kohalikke ettevõtjaid.

Eesti on seni palju panustanud välisinvesteeringute riiki meelitamisse, konkureerides eeskätt naabrite Läti ja Leeduga. Tõsi küll, viimasel ajal on naabrite edu olnud selles osas suurem. Iseenesest ei tule investeeringuid Eestissegi vähe. Samas on praegune rahandusminister Maris Lauri juhtinud aasta tagasi oma blogis tähelepanu sellele, et välisinvesteeringud Eestisse küll kasvavad, kuid eelkõige tänu siinteenitud kasumitele, mida välja ei võeta. Põhikapitali tehtud investeeringud on aga selgel langustrendil ehk osad välisinvestorid tõesti lahkuvad Eestist, tõdes Maris Lauri toona.

Samuti on isegi keskmise investeeringu suuruse vähenedes välisinvesteerijate hulk arvuliselt kasvanud. Võib öelda, et oleme liikumas tegelikult soovitud suunas, et siia ei tulda enam niivõrd (massilise) odava tööjõu pärast. Samas pole ju eesmärk selline, et kõikvõimalike nutikamate ja kallimale tööjõule orienteeritud firmade tulek Eestisse tooks kaasa varasemate tulijate lahkumise. Nemadki peaksid saama edukalt edasi tegutseda ning ühtlasi ka investeerida edasisse arengusse. Mitte et toimub lihtsalt siin tegutsevate välisfirmade struktuuri ümbermängimine olemasolevates piirides ja raamides.

Uute investeeringute meelitamisest märksa vähem, tundub, on siis tähelepanu pööratud olemasoleva kapitali Eestis kinni hoidmisele. Et see Eestist edasi või tagasi ei liiguks. Paljudele suurettevõtteile oleksid siinjuures kahtlemata atraktiivseid vaid konkreetselt neid soosivad vastutulekud. Selliste erandite tegemist toimetus ei toeta. Küll aga seaduste ja tingimuste muutmist kõigi ettevõtjate jaoks, kui seal ilmnevaid investeerimist pärssivaid punkte on võimalik muuta. Siinkohal võib tuua näiteks äriseadustiku plaanitavad muudatused osaühingute osas, mis peaksid hõlbustama idufirmade asutamist või siia kolimist.

Usutavasti vähendaks ettevõtjate hirmu ka selge kinnitus, et ettevõtete n-ö klassikalist tulumaksu Eestis ei taastata. Sest aktsiakapitali väljaviimise ühe võimaliku põhjusena on nimetatud ka tegutsemist enne kui Eesti riik mõne maksuga sellegi raha kallale läheb/tuleb.